40 protsenti Eesti hinnatõusust tuleneb ettevõtjate ahnusest
Alates 2019. aastast on inflatsiooni mõõtev tarbijahinnaindeks tõusnud 31%, edastas Eesti Pank. Kui ettevõtete kasumid poleks tõusnud, siis hinnatõus oleks olnud 12 protsendipunkti ehk 40% madalam.
Just sellise jahmatava järelduseni jõudis Eesti Pank: suurimaks hinnatõusu põhjuseks ei olnud ei imporditava energia hinnad ega mõõdukas palgatõus, kaugeltki mitte! Näiteks palgatõus vastutab ainult 20% hinnatõusu eest. Suurima panuse inflatsiooni – tervelt 40% sellest – on teinud just ettevõtete kapitalitulu ehk kasumite kasv.
Lugeja võib suhtuda väitesse skeptiliselt: ju paljud ettevõtted praegu kannatavad ning mõned on isegi sunnitud koondama. Ometi siingi on Eesti Pangal lihtne vastus olemas: lõviosa kasumite tõusust tuli ainult neljas majanduse sektoris. Mis need sektorid on?
Kui võrrelda 2023. aasta esimese kvartali hinnataset koroonaviiruse-eelse ajaga ehk 2019. aasta esimese kvartaliga, siis on hinnataseme tõusu hoogustanud kõige rohkem kasumite kasv kinnisvara-, energeetika-, finants- ja kaubandussektoris. Need neli tegevusala kokku andsid ligi 75 protsenti kasumite kasvu mõjust inflatsioonile. Kui pöörata tähelepanu aga konkreetselt kinnisvara ja energeetikasektorile, siis need kaks tegevusala andsid kasumite kasvu mõjust tervelt poole!
Lühidalt: hinnatõusus on suures osas süüdi kinnisvaraarendajad, energeetikafirmad, pangad ja kaupluste ketid!
Eesti pole erandiks
Küll aga tekib küsimus: kas Eesti on ainuke riik, kus ettevõtjate ahnus tõstab inflatsiooni? Ei ole! Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) arvutuste järgi pärineb alates 2022. aasta algusest euroalal aset leidnud hinnatõusust tervelt 45% kasumite kasvust ja ainult 25% palkade kasvust. Need numbrid on vägagi sarnased Eesti omadega.
Lühidalt: kui poleks kasumid tõusnud, olnuks inflatsiooni tase igati seeditav nii Eestis kui mujal Euroopas. Järgmine küsimus on lihtne: mida praeguses olukorras teha?
Siin on riikide valitsustele kaks lihtsat soovitust: esiteks tuleb soodustada konkurentsi ettevõtete vahel, et nemad oleks sunnitud hoidma hindu madalal kartuses, et kliendid muidu hakkavad šoppama odavamat hindu pakkuva konkurendi juures. Selles on vajalik tugevdada Konkurentsiametit, sest just see asutus tegeleb ausa konkurentsi jõustamisega. Näiteks on hakanud Läti konkurentsiamet uurima toidukaupade hinnatõusu tagamaid.
Teiseks aga tuleb juba ettevõtjate saadud kasumid julgemalt maksustada ning maksutulu tavainimestele tagasi anda! Pole saladus, et Eesti on üks kahest Euroopa riigist, kus pole klassikalist ettevõtete tulumaksu. Äkki tuleks sellisest ettevõtjaid soodustavast reeglist loobuda ning hakata kogu kasumit kohe selle tekkimisel maksustama?
See on mõttekoht poliitikutele.