5 Põhjamaad, 5 peaministrit, 5 vasakliidrit

Viimati uuendatud 01.03.2022

On laialt teada, et Põhjamaade heaolu on üles ehitatud sotsiaaldemokraatide juhtimisel. Demokraatlike valimiste tulemusel satuvad seal vahel riiki juhtima ka paremerakonnad. Siiski on nüüd käes ajalooline hetk, kui kõiki viit Põhjamaad juhivad vasakpoolsed peaministrid. Viimati oli see nii 1959. aastal. Siit äkki vihje, keda hästitoimiv ühiskond suurte kriiside ajal ennast juhtima usaldab!?

Islandil Katrín Jakobsdóttir

Islandi peaminister, vasakrohelise liikumise juht Katrín Jakobsdóttir on koalitsioonis kahe konservatiivse parteiga alates 2017. aastast. Nüüd, pärast septembris toimunud valimisi, jätkatakse senise koalitsiooniga. Ülikoolis islandi kirjandust uurinud peaministril on varasem haridus-, teadus- ja kultuuriministri töökogemus.

Katrín Jakobsdóttir on tugevalt vasakpoolne, aga valitsus on pigem paremkallakuga.

Huvitav fakt Islandi praeguse parlamendi kohta: seal on esimest korda Euroopas enamus – 52 protsenti – parlamendiliikmeid naised.

Soomes Sanna Marin

10. detsembrist 2019 on Soomes võimul Sanna Mirella Marini juhitav, Soome 76. valitsus. Valitsusse kuulub viis erakonda: sotsiaaldemokraadid, keskpartei, rohelised, vasakliit ja Rootsi rahvapartei.

Sotsiaaldemokraadist Marini juhitava valitsuse toimimise alus on eelmiselt peaministrilt, erakonnakaaslaselt Antti Rinnelt üle võetud programm „Kaasav ja pädev Soome – ühiskondlikult, majanduslikult jätkusuutlik ja loodussäästlik riik“.

Norras Jonas Gahr Støre

Norra Tööpartei võitis septembri keskpaigas toimunud valimised, saades 169-kohalises parlamendis 48 kohta, ja moodustas tsentristidega vähemusvalitsuse.

“Üks põhjusi, miks vasakpoolsed olid Norra valimistel edukad, on see, et sotsiaaldemokraadid on läinud tagasi juurte juurde ehk esindama töötajate huve, et vähendada majanduslikku ebavõrdsust ühiskonnas,” ütles peaminister Støre hiljuti intervjuus Financial Timesile.

Taanis Mette Frederiksen

2019. aasta juunis peetud parlamendivalimistel osutus Taani Sotsiaaldemokraatlik Partei suurima toetusega erakonnaks – 25,9 protsendi valijate häältega said nad parlamendis 48 kohta 179-st. Vasaktsentristliku valitsust juhib Mette Frederiksen. Valitsus teeb koostööd vasakliberaalide (Radikale Venstre), SF ehk sotsialistliku rahvapartei ning Punaroheline Lidu ehk ökosotsialistidega.

Valitsus on keskendunud kliimakriisi ohjeldamisele, heaoluriigi parendamisele, ebavõrdsuse vähendamisele ja regionaalarengu järeleaitamisele eri piirkondades, sest „Taani on liiga väike suurteks erinevusteks“, nagu on sõnastatud koalitsioonileppes. Veel peetakse silmas võrdselt häid haridusvõimalusi kõigile ning integratsiooni.

Rootsis Stefan Löfven

Viimaseid päevi on Rootsi peaministri ametis sotsiaaldemokraat Kjell Stefan Löfven, kes astub tagasi, et anda järgmisele peaministrile võimaluse suurendada sotsiaaldemokraatide populaarsust valijate seas. Löfven annab sel pühapäeval, 7. novembril ameti üle praegusele rahandusministrile Magdalena Anderssonile.

Löfven on olnud peaminister seitse aastat. Enne 2012. aastal parteijuhiks saamist oli tuntud ametiühingutegelane. 2019. aasta algusest juhib Löfven sotsiaaldemokraatide ja roheliste vähemusvalitsust, mis teeb koostööd ka keskpartei ja liberaalidega.

Lähinädalatel keskendume igaühele neist ka eraldi.