Eesti Ekspressis ilmus 17.11.2021 väga hästi kirjutatud lugu inimestest, kes sattunud kiirlaenuäri tõttu surnud ringi. Nad peavad töötama mustalt, sest kohtutäituritele ausalt tasudes ei jääks piisavalt elamiseks. Tööd otsiv inimene ei saa aga sõlmida enam isegi mitte mobiililepingut, töölepinguga suudetakse töötada vaid lühiajaliselt, ollakse sunnitud otsima muid lahendusi. Tihti tööandjad keelduvad laenude all lookas inimest tööle võtmastki, sest täituritega suhtlus on tööandjale tohutult kulu- ja ajamahukas.
Tööturult nõnda välja tõrjutud inimesed on muutumas justkui eraldi inimklassiks, keda paljud ignoreerivad, osad järjekindlalt taga ajavad ja kes ise lõpuks oma õigusetus olukorras igasuguse initsiatiivi kaotavad, sest kuidagi tuleb ju selles olukorras psühholoogiliselt toime tulla.
Ühiskonnana me aga sellist tõrjutute klassi endale lubada ei tohiks. Juba tööandja Indrek Aasna, keda artiklis portreteeriti, pakub välja mõned meetmed, mis neid inimesi aitaks:
- kehtestada laenuintressidele ülempiir, nagu on näiteks Soomes;
- seada väiksem marginaal kohtutäituritele;
- tagada laenunõustamine oma õigustega absoluutselt mitte kursis olevatele inimestele.
Mis võiks olla Eesti inimese päästeplaan?
Siit saab vaid edasi minna ja välja töötada terve päästeplaani, mis võlapagenduses ja tõrjutuses inimesed päriselt välja aitaks. Nagu ikka, on inimese varem aitamine soodsam kui hiljem tagajärgedega tegelemine.
Ühelt poolt tuleb piirata kiirlaenude – kõrge intressimääraga laenude kättesaadavust ning teiselt poolt tugevdada sotsiaalkaitset.
Inimese varem aitamine soodsam kui hiljem tagajärgedega tegelemine.
Tänapäevane võlaorjus pole ainult Eesti probleem. Mujalgi on majandusliku ebavõrdsuse kasv ja nõrk sotsiaalne turvavõrk viinud selleni, et inimesed, kes ei saa abi riigilt, toetuvad häda korral pigem röövellike intressidega laenudele. Sellistest laenudest aga tulevad uued, palju suuremad hädad.
Kiirlaenukontorid USAs on pandeemia ajal raskustesse sattunud inimeste pealt tublisti teeninud ning loodavad teenida veelgi rohkem nüüd, kui kriisiabi kraanid täielikult kinni keeratakse.
-
Kiirlaenuäridele päitsed pähe
Kiirlaenude tegevust piirates tuleb viia lõpuni Jevgeni Ossinovski veel Reformi ja Isamaaga kolmikliidus algatatu ja koomale tõmmata kiirlaenukontorite reklaamitegevust.
Samuti võiks panna kiirlaenukontoritele samasuguseid kohustusi oma klientide maksevõime hindamiseks nagu pankadele. Ning laiendada nende klientide ringi, kellele üldse ei tohiks laenu anda, sest ei saa seda tõenäoliselt tagasi maksta.
Veel on võimalik seadusandlikult panna ülempiir kiirlaenuintressidele ning krediidi kulukuse määrale, sest just kõrgete intressimäärade tõttu on laenuvõtjatel risk sattuda võlaorjusesse. Toimib enamikus USA osariikides ja ELi riikides. Ülempiir vähendaks kiirlaenukontorite huvi sellist laadi tegevuse vastu.
-
Väikelaenude intressid koomale
Väikelaenude intressid on Eestis ühed kõrgemad EL-is, samas pankadel on kohustus oma klientide tausta ja maksevõimet korralikult kontrollida, seega pigem probleem pole pankade antud laenudes, vaid just kiirlaenukontorites. Siiski võiks mõelda, millised regulatsioonid aitaks suurendada konkurentsi väikelaenude turul, et intressid läheks ka seal alla.
Kodulaenude puhul on Eesti Pank viimastel aastatel juba märgatavalt karmistanud nõudeid, mida pangad peavad klientidele esitama, ja see ongi hea.
-
Üürimajad tavaliseks
Tuleb ka mõelda võimalustele, kuidas tagada kõigile soovijatele kindel elukoht (võrreldes üürimise ebakindlusega), milleks ei pea olema ilmtingimata kodu omamine.
Kuna laenutingimuste leevendamine (või Keskerakonna soovitud riiklik käendus noortele peredele) ainult suurendaks nende inimeste arvu, kes võivad sattuda raskustesse eluasemelaenu tagasimaksmisega, tuleb luua ja arendada KOVide, riigi, sihtasutuste omandis sotsiaalse elamispinna programme. Ehk laiendada pikaaegseid soodsal munitsipaalpinnal üürimise võimalusi. Just nagu Soomes, Rootsis ja paljudes teistes Lääne-Euroopa riikides. Aga ka stimuleerida eraarendajate kättesaadava elamispinna ehitust.
-
Rahatarkus laialdaseks
Tuleb laiendada tasuta finantsnõustamise võimalusi ning parandada teavitustööd nende kättesaadavuse osas, et inimesed saaksid juba tekkinud võlgadest vabaneda.
-
Toimetulekutoetused
Üks hea võimalus on toimetulekutoetuse tõstmine, mida SDE fraktsioon on ka riigieelarve muudatusettepanekuna pakkunud. Vaevalt see praegu vastu võetakse – Kaja Kallase valitsust ei huvita rikkamate riikide hulka pääsemine vaesuse ärakaotamise läbi –, aga siiski tuleb teemat aina ülal hoida.
Võiks kaaluda ka uute toetuste kehtestamise võimalusi, mis oleks suunatud just laenuraskustesse sattunud inimestele. Vähim, mida teha saab, on parandada tasuta või soodsa õigusabi võimalusi neile, kes on võlgnikuna sattunud võlavaidlustesse. Aga ka üldiselt parandada soodsa õigusabi kättesaadavust. Sellise muudatusettepaneku on SDE fraktsioon ka riigieelarve eelnõusse ka teinud.
-
Alampalk inimväärseks
Pikas plaanis aga aitab alampalga tõstmine. Kui see võimaldaks viisakamat äraelamist, mitte ei oleks nagu praegu allpool suhtelise vaesuse piiri (584 eurot alampalk vs. 631 eurot suhtelise vaesuse piir), siis pöörduks kiirlaenukontorite poole ka vähem inimesi. Järgmise aasta tõusust ei piisa – eesmärgiks peab olema miinimumpalga märgatav tõus suhtes keskmisse palka.
EL-is on tegelikult juba mitu aastat arutusel ja aeglaselt seadusandlikku masinavärki läbimas miinimumpalgadirektiiv, mis sätestaks miinimumpalga määra 50 protsendile liikmesriigi keskmisest või 60 protsendile mediaanpalgast – aga miski ei takista seda juba praegu eesmärgiks võtmast.