Tänavu kolmandas kvartalis oli töötuid 39 900, mida on võrreldes eelmise perioodiga 7400 inimese võrra vähem. Pooled töötutest on olnud tööta alla kuue kuu, teatas statistikaamet BNS-i vahendusel.
Statistikaameti analüütiku Katriin Põlluääre sõnul liigub töötute arv stabiilselt kriisieelsete näitajate suunas.
“Pandeemiaaeg tõi juurde paarkümmend tuhat töötut, kuid viimased kvartalid näitavad nende hulga stabiilset vähenemist. Pandeemiaeelse tasemeni, kus töötuse määr kõikus nelja kuni viie protsendi vahel, on veel natuke minna, kuid oleme sellele lähedal. Iseasi, kuidas mõjutab koroonaviiruse jätkuv levik meid lähikuudel,” ütles Põlluäär.
Töötuse määr oli kolmandas kvartalis 5,7 protsenti, mis on selle aasta madalaim. “Viimati oli näitaja nii madal eelmise aasta esimeses kvartalis, kus see oli 5,1 protsenti. Samas veel aasta tagasi oli töötuse määr 7,6 protsenti,” selgitas Põlluäär. Mõistagi ei ole võimalik töötust täiesti välja juurida. Iga inimese tööle tagasi siirdumine on hea uudis.
Kriisieelse taseme lähedale jõudmine tähendab, et nüüd saab hakata liikuma edasi sealt, kus enne kriisi pooleli jäädi.
Teada ju on, et töötuse kõrval on Eestis ka töötajate põud – korraga on vajaka nii töökohti kui ka töötajaid. Järelikult tuleb jõulisemalt tegelda elukestva õppe pakkumisega, tarkade töökohtade loomise ja neile sobivate töötajate otsimisega.
Kas me juba ütlesime, et töötutoetusi tuleb tõsta? Meenutuseks: töötu abiraha suurus on 292 eurot kuus ning töötuskindlustushüvitise keskmine kuine väljamakse jääb 500 euro ligi, kuid seda paljud ei saagi. Oluline on, et kõik soovijad saaks endale väärika palgaga tööd leida ning töö otsimise ajal oleks võimalik elementaarselt toime tulla.