Kriis võib suurendada varanduslikku ebavõrdsust ning süvendada kahe Eesti probleemi

 

Vaesus on üksiku nägu

Ka eraisikute tasemel on ühiskonnas käärid. Ajal, kui üks osa Eestist näeb kriisis head investeerimisvõimalust ning Balti Börsi aktsiaid ostetakse kokku aina uhkemate hindadega, kasvas aastaga statistikaameti andmetel kümnendiku võrra ka suhtelises vaesuses elavate üksikvanemate arv. Amet toob välja, et enim elavad suhtelises vaesuses Eestis üle 65-aastased üksi elavad inimesed. Samuti on vaesusel piirkondlikud erinevused: Ida-Viru-, Võru- ning Valgamaal peab suhtelist vaesust taluma umbes kolmandik inimestest, Harjumaal ja Tartumaal aga 16,5 ning 18,8 protsenti.

Suhtelises vaesuses, mis näitab sissetulekute ebavõrdsust riigis, elas 2020. aastal ligi 270 800 inimest: nende leibkonna koosseisu arvestav kuusissetulek oli väiksem kui 631 eurot. Suhteline vaesus on vähenenud, kuid see vähenemine on liiga aeglane ja väike. Võib arutleda, et selle sissetulekuga on võimalik ära elada, eriti kui pole suuri püsikulusid eluasemele, ent selge on: võimaluste tekk on suhtelises vaesuses elavatel inimestel väiksem kui vajaduste säng, mille tekk peaks katma.

Absoluutne vaesus näitab aga, kui suur osa ühiskonnast ei ole võimeline end ära elatama. „Absoluutses vaesuses elas möödunud aastal ligi 28 700 inimest, mida on küll mõnevõrra vähem kui sellele eelnenud aastal, kuid arvestades, et nende inimeste leibkonna koosseisu arvestav kuu sissetulek oli väiksem kui 220 eurot, võiks see näitaja kindlasti veel langeda,“ ütles Müürsoo.

 

Eesti eduloost välja lõigatud

Mõni inimene teeb viiruse suurema leviku ajal kaugtööd, tellib toidu kulleriga koju ning mõtleb, kuhu oma üle jäävat raha paigutada. Teine aga on jäänud kas tööst ilma või peab käima tööl kohapeal, kus võib olla tihedalt inimesi. Tema ei saa ka külmetusnähtudega lubada tasustamata haiguspäeva võtmist, sest leib on vaja lauale saada ning elektriarve tasuda. Nende inimeste igapäevaelu on erinev, nagu ka see, kas nad tajuvad end Eesti majanduskasvust osa saavat.

Varanduslik ebavõrdsus lõikab osad inimesed justkui Eesti eduloost välja ning see võib ühiskonda lõhestada. Millised on Eesti poliitikute ja erakondade lahendused sellele?

Varanduslik ebavõrdsus lõikab osad inimesed justkui Eesti eduloost välja ning see võib ühiskonda lõhestada.

Mõni soovib keskenduda niigi jõukate heal järjel hoidmisele või pühale eelarvetasakaalule ja lähtub põhimõttest, et „Oled vaene, järelikult oled laisk”.

Mõni teine pakub selle asemel lahkelt võimalust otsida patuoinast, keda koos vaenates võiks vähemalt viha välja elada ning kellegi teise halvustamisega end sutsu paremini tunda.

Mõni aga soovib hüvitada riigi poolt juba esimese haiguspäeva, kompenseerida elektri järsu hinnatõusu, investeerida rohkem taastuvenergia võimekusse ning kokkuvõttes liikuda edasi koos, mitte osasid Eesti inimesi maha jättes.

Kes on kes?

Statistikaameti pressiteade “Vaesust on vähem kolme- ja enamalapseliste perede seas, üksikvanemate seis aga halvenes“

Eesti Panga 22.09.2021 prognoos “Kiiret hinnakasvu aitaks ohjeldada vastutustundlik eelarvepoliitika”