Mida küll ütleks parempoolsete iidol Adam Smith Eesti töötutoetuste reformi kohta?

 

Mõni päev tagasi valmis ka Eesti Kaubandus-Tööstuskoja arvamusavaldus selle kohta. Endiselt näib vastavat tõele majandusteaduse aluspanija Adam Smithi väide, et sellistesse ettevõtjate sõnavõttudesse „tuleks alati suhtuda suure ettevaatusega…, mitte ainult kõige hoolikama, vaid ka kõige kahtlustavama tähelepanelikkusega“. Ettevaatus ja kahtlustused on kohased, sest need tulevad „inimeste kihilt, kelle huvid ei ole kunagi täpselt samad, mis ühiskonnal tervikuna“.

Kaubandus-tööstuskoja tähelepanekute seast olid märkimisväärsed kaks. Esimene neist puudutab tööturuteenuste süsteemi lihtsust. Kaubandus-tööstuskoda nimelt tunnistas, et tõepoolest „tööturuteenuste süsteem on killustunud“, ent lisas: „kuid suuri muutusi ei ole vaja“. Koda ärgitas riiki kaaluma, „kas see kaalub üles muudatusega kaasnevad võimalikud negatiivsed mõjud“.

Avalikult viitavad nad võimaliku kahju all sellele, et iga seadusemuudatus vähendaks õigusselgust. Samas ei tundu see olevat põhiline kahju, mida nad silmas peavad, kuna mitme muu muudatusega on nad siiski päri. Ehk tõenäoliselt on see tegelik „negatiivne mõju“, millest nad räägivad, on see, et tavainimesel muutuks lihtsamaks pakutavate teenuste vahel orienteeruda ning nad hakkaks neid rohkem kasutama, parendades tööturul oma tingimispositsiooni.

Mis aga veelgi olulisem, juhib koda tähelepanu, et paljud „töötud ei ole nõus tööle minema, sest neile makstavad töötuhüvitised ei motiveeri kiiret tööle naasmist“ ning sestap palub koda „ka sellele probleemile lahendusi otsida“. Mida see tähendab, on ilmselge. Koja vaikiv soovitus on hüvitisi langetada ning suruda töötud veelgi meeleheitlikumasse olukorda, kui nad oma näruse 292-eurose toetusega on.

Selle asemel võiksid tööandjad töökeskkonda parendada ja pakkuda kõrgemat palka töö eest, mida muidu teha ei taheta. Ehk jällegi kehtib Adam Smithi öeldu: kui turg nõuab lõpuks ka tööandja vastutulekut töövõtjatele, näevad esimesed enne ilmatut vaeva, et kallutada seadustega kaalukauss taas enda kasuks, „et mitte tõsta töö eest makstavat palka olemasolevast tasemest kõrgemale“. Ent samamoodi, nagu ettevõtjate selline käitumine on „loomulik asjade seis“, on üks asi, mis Adam Smithi sõnul on võimeline selliseid halbu kavatsusi nurjama – „tööliste ühine tegutsemine“.