Mida peaks sotsiaaldemokraadid järeldama kohalike valimiste tulemistest? Kas Narva venekeelne valija on teistsugune lansamäelasest? Kas Võru või Türi inimesed on vasakpoolsemad kui tartlased? Kust leida erakonnale uus stiil ja suund? Analüüsime tulemusi.
Alustame positiivsest
Nüüd veidi vähem positiivset
- Üleriigiline tulemus 5 protsenti on halvim alates 2002. aastast, kui see oli vaid 4,4 protsenti. See, et mõnedes paikades sotsiaaldemokraadid kandideerisid eri põhjustel valimisliidu sildi all ja seega on toetus vasakpoolsetele ideedele erakonna tulemusest kõrgem, on väike lohutus. Ka varasematel aastatel on valimisliitudes kandideeritud, seega tuleks ka varasemate valimiste tulemused SDE osalusega valimisliitude häältesaagi võrra ülespoole revideerida. Ehk kokku pole ikka tulemus varasematega võrreldes kiita.
- Tallinnas saadi 7,5 protsendiga samuti halvim tulemus pärast 2002. aastat (kui jäädi volikogus välja 4,9 protsendiga). Aga tõdemus „hea seegi, et sisse saadi“ pole eriti rõõmustav. Tallinnas on eriti markantne Lasnamäe tulemus, kus ei ületatud 5 protsendi künnist ja jäädi alla isegi seal põrunud EKRE-le.
- Head tulemused tulid laias laastus Kesk-Eestist, saartelt ja Kagu-Eestist ning Kirde-Eestist. Võru, Viljandi, Türi ja saarte tulemusi ühendab üks asi: SDE sai neis paigus 2019. aasta Riigikogu valimistel haledalt lüüa, kaotades kohati üle poole oma nelja aasta tagusest häältesaagist. Valijad läksid siis EKRE ja Keskerakonna taha. Ometi – nii oma brändi all kui ka valimisliitudes – jäid seekord sotsiaaldemokraadid seal kas samale tasemele nagu KOV2017 või isegi parandasid tulemust.
Järeldus: EKRE-le ja Keskerakonnale läinud valijaid on võimalik tagasi saada, tehes seda, mida tehti seal läinud KOV valimistel. - Kirde-Eestis tuli samuti hea tulemus, olgu selleks Katri Raigi nimekirja triumf Narvas või Kohtla-Järvel senise teise koha ja varasema viiendiku volinikukohtade säilitamine, samal ajal kui Keskerakond kaotas enamuse. Muide, kogu maakonnas (eranditeks väike kasv Sillamäel, Lüganusel ja Jõhvis) kukkus Keskerakonna toetus täiesti kokku, millest nad lähiajal naljalt ei pruugi taastuda. Seda ennustasid ka küsitlused. Mida küsitlused aga ei ennustanud, oli see, et tugeva tulemuse teevad sotsid. Läbimurret ennustati hoopis EKRE-le. Seega on võimalik saada keskmisest eakamaid, mitte eriti liberaalseid ja lausa fossiilkütuselembelisi, aga vasakpoolseid valijaid. Ka erakonna brändi all ning oma väärtustele truuks jäädes.
Teoreetiliselt oleks Lasnamäe venekeelne valija pidanud olema SDE-le kergemaks saagiks kui Ida-Virumaal – ta on ju noorem ja liberaalsem. Ometi just Ida-Virus eelistas arvestatav osa venekeelsetest inimestest SDE kandidaate, mitte Tallinnas. - Sotsiaaldemokraadid said üldiselt halbu tulemusi seal, kus nende profiil oleks pidanud olema neil valimistel hästi sobiv – vägagi liberaalne, trendikamatele teemadele rõhuv ja majanduslikel teemadel ainult malbelt vasakpoolne, et liberaalset jõukamat valijat mitte peletada.
Missuguse suuna sotsiaaldemokraadid valivad?
Seega põhiküsimuseks ei saa olla detailid, vaid suund tervikuna – kas tuleb ikka jätkata oma vasakpoolsust häbeneva ja jalgrattaid peamise teemana ülal hoidva sotsiaalliberaalse suunaga või hoopis võiks seda veidi korrigeerida heaks sotsiaaldemokraatlikuks suunaks – et erakond kulutaks rohkem tähelepanu sotsiaalse turvalisuse ja nii kohaliku kui ka üleriigilise demokraatliku valitsemise teemadele. Sest just need teemad paistsid valijaid rohkem köitvat kui jalgrattad või öölinnapea. Mitte et need teemad poleks olulised, aga kas just kõige olulisemad Sotsiaaldemokraatliku Erakonna jaoks.
Avatud liberaalseid väärtusi pole vaja minetada või neist lahti ütelda, et lihtsalt pöörata rohkem tähelepanu ka teistele asjadele. Sest tänapäeva sotsiaaldemokraatia on kindlasti avatud, kindlasti roheline, põhimõtteliselt vähemuste õiguste eest võitlev – aga ikka see võiks olla samuti nende asjade kõrval ja nende asjadega koos ka … sotsiaaldemokraatlik. Just nii, nagu erakonna nimetusest välja loeb.
Kas tuleb süüdistada konkreetseid isikuid? Süüdlaste otsimine võib olla põnev, kuid pole eriti produktiivne. Samas on küsitav, kas Eesti peamist vasakpoolset erakonda suudaks tüürida teises suunas sama juhtkond. Kindel on aga see, et sotsiaaldemokraatide edu võti oli neil kohalikel valimistel väljaspool Tallinna.
Nii võiks Tallinnast väljapoole võiks vaadata uute juhtide otsimisel, saavutasid ju näiteks Lauri Läänemets ja Helmen Kütt oma omavalitsustes võidu, samal ajal kui senine juht eriti hea personaalse või erakondliku tulemusega Tallinnas just ei hiilanud.