Eesti autostumine on üks suurimaid kogu ELis ning meie autopark üks saastavamaid. Kui viimastel kümnenditel on Eesti suutnud heitmeid energeetikas vähendada, siis transpordis on asi läinud järjest kehvemaks – sajandivahetusega võrreldes on meie transpordiheitmed kasvanud 70 protsendi võrra. Keskkonnasõbralikum liikuvus nõuab lisaks heale ühistranspordile ka inimeste valmisolekut muuta oma käitumist. Mida siis tegema peaks? Ja kas me oleme selleks valmis?
Riigikogu liikme Jevgeni Ossinovski tellimusel korraldati uuring, kuivõrd on inimesed igapäevaselt autost sõltuvad ning kuivõrd keeruline oleks neil vähendada autokasutust.
Üle poole inimestest (53 protsenti) kasutab igapäevasteks sõitudeks autot. Veel 23 protsenti kasutab autot üksikutel päevadel. Ainult neljandik vastanutelt ei kasuta üldse autot.
Naiste seas on autota liiklejaid on meestest poole rohkem. Osaliselt seletab seda naiste suurem osakaal eakate seas, aga kindlasti on oma roll ka tööturu eripäradel.
Kõige vähem autoga liiklejaid on Tallinnas. 35 protsenti tallinlastest autot ei kasuta. See on muidugi loogiline, kuna pealinnas on autoga liiklemine kõige ebamugavam (kallis parkimine, aeglane liiklus) ning samal ajal ka kõige arenenum ühistranspordisüsteem (mis on muidugi ideaalist väga kaugel!).
Aga kõige rohkem autoga liiklejaid ei ole kaugetes maakohtades, kus ei ole autole mõistlikku alternatiivi. Kõige autostunum on hoopiski Harjumaa, kus tervelt 90 protsenti inimestest kasutavad pealinna tulekuks autot. Enamik neist sõitudest oleks hõlpsasti asendatavad ühistranspordiga, kui ühendused oleksid adekvaatsed.
Enamik Harjumaalt Tallinna sõitudest oleks hõlpsasti asendatavad ühistranspordiga, kui ühendused oleksid adekvaatsed.
Ummikutest ei ole võimalik ennast välja asfalteerida!
Võidakse vastu vaielda, et ühistransporti ei ole mõtet arendada, kuna inimesed eelistavad sõita autodega. See on asjatundmatu jutt. Maailmakogemus kinnitab, et linnaliikuvuses saame seda, millesse investeerime. Kui jätame rattareed ehitamata, siis sõidetakse rattaga – oh üllatust! – vähe. Kui bussiliinid on hõredad ja ülekäigurajad ohtlikud, siis vanemad veavad lapsi autoga kooli.
Aga kas inimesed oleksid valmis vähendama autokasutust?
“Küsisime neilt, kes valdavalt autot kasutavad, kuivõrd keeruline oleks neil loobuda autokasutusest kahel päeval nädalas. Küsisime just nii, et sest enamikule meist tundub, et üldse ilma autota on väga keeruline, samas teame, et suure osa oma käikudest linnades saaksime hõlpsasti ka ilma autota tehtud,” selgitab Jevgeni Ossinovski.
Ligi pool vastanutest ütleb, et loobumine oleks lihtne või mitte väga keeruline. Kõige lihtsam oleks vähendamine ootuspäraselt võimalik Tallinnas. Parem ühistransport, rattateed ning liiklusohutus on võtmesõnad.
Enamiku jaoks oleks autost loobumine isegi kaheks päevaks keeruline.
Kindlasti on siin palju neid, kelle töö iseloom eeldab väga palju autoga sõitmist ning sõitude vähendamine ei olegi võimalik. Samas on nõnda vastanud ka 56 protsenti kontoritöötajatest ja 40 protsenti üliõpilastest. Uuring ei võimalda täpsemat sissevaadet – võib eeldada, et nt Harjumaal raudteepeatuste lähedal elavad inimesed on valmis autost palju lihtsamini loobuma kui Kose, Muraste või Kiili elanikud.
Enamiku jaoks oleks autost loobumine isegi kaheks päevaks keeruline.