Kogu ühiskonna vaates oleks õiglasem maksta makse riigikassasse, kus sellel silti küljes pole.
Õigustusena öeldakse, et ülijõukad ju annetavad palju ja tegelevad heategevusega. Kuid siis kipub rahal olema küljes nimi ja huvi. Kogu ühiskonna vaates oleks õiglasem maksta makse riigikassasse, kus sellel silti küljes pole. Nii saab riik katta selle rahaga ühiskonna toimimiseks vältimatuid kulutusi – näiteks päästjate, politseinike ja õpetajate palkadeks või tervishoiule.
Lisaks on viimaste kriisiaastate riiklikud majanduse elavdamise paketid kasvatanud oluliselt just rikaste rikkust, mis aga ei olnud ju tegelik eesmärk. Näiteks Eestis on Äripäeva rikaste TOP500 jõukus koroonakriisist tingitud majandusraskustest hoolimata kasvanud aastaga kuus miljardit eurot – see on pool Eesti riigieelarvest!
Ühiskonna seisukohalt on moraalne võtta nüüd neilt osa kasumist tagasi ühiskonna vajaduste katmiseks.
Nüüd on õige aeg tõsta rikaste makse, sest paljudel juhtudel pole ootamatu lisakasum töö ja pingutuse tulemus, vaid varad on kasvanud valitsuste poliitika toel. Seega on ühiskonna seisukohalt moraalne võtta nüüd neilt osa kasumist tagasi ühiskonna vajaduste katmiseks. Liiati pole ülirikkad ega muidu edukad siia maailma lihtsalt taevast sadanud, vaid kasvamiseks ja arenguks on nad samamoodi saanud tuge ühiskonnalt.
Mis võiks rikaste lisamaksumäär olla? Maailmas on välja käidud mitut varianti. Äsja Saksamaa üldvalimised võitnud SPD esinumber Olaf Scholz on pakkunud varamaksuks 1 protsent, kõige julgem maksuvisioon on demokraatlikul sotsialistil, USA presidendiks kandideerinud senaator Bernie Sandersil, kelle meelest tuleks ülirikastele oma varalt ühiskonnale tagasi panustada 8 protsenti.
Eestis võiks selle aruteluga algust teha, küll see protsent ka kokku lepitud saab!