Inimesest hoolivad ja ebavõrdsuse vähendamisele keskendunud Lääne-Euroopa heaoluühiskonnad ehitati üles teise maailmasõja järgse külma sõja tingimustes. Vara on veel öelda, kuidas mõjutab rahvusvahelise julgeolekuolukorra halvenemine riikide majandusmudeleid seekord.
Loe kokkuvõtet Erik Terki tulevikustsenaariumidest Arenguseire Keskuse blogis ja kirjuta oma hinnang meie FB kommentaariumi.
(Kirjutatud Venemaa sissetungi Ukrainasse 24. veebruaril.)
Maailma geopoliitilisel kaardil tuleks arvestada vähemalt kolme tulevikustsenaariumiga, mis Eestile tähendavad vähem või rohkem seotud käsi välis- ja majanduspoliitikas. Maailma kasvava blokistumise korral allutatakse majanduselu julgeolekuhuvidele ning Euroopa strateegilist autonoomiat ei õnnestu ellu viia.
Lootused Lääne väärtuste ja reeglite alusel toimuvale üleilmastumisele selle endisel kujul on praeguseks lõplikult surnud. Põhjuseid on vähemalt kolm:
- Jõupooluste pilt maailmas on muutunud. Uued tõusvad majandusvõimud, just Aasias, tahavad oma positsioone tugevdada ja reegleid endale sobivamaks kohendada.
- Lääne ühiskonnad pole ise globaliseerumise valudele vastu pidanud, nagu näitasid Brexit ja Trumpi presidentuuri aeg USAs, ning on tagasikäigu sisse pannud, pöördudes protektsionistlikumate lahenduste poole.
- Ökoloogilised probleemid ja nendega tihedalt seotud pandeemiaohud tunduvad vähemalt esialgu suruvat maailma pigem lokaalsemate süsteemide suunas.
Kolm võimalikku arengustsenaariumi
Esimene stsenaarium
Juba alanud geopoliitiline võitlus jätkub. See toob kaasa maailma tugeva blokistumise ning majanduselu ja muu rahvusvahelise suhtluse nn julgeolekustamise. Riikide blokkide liikmetelt eeldatakse mitte ainult julgeolekupoliitilist koostööd, vaid ka lojaalsust blokile kaubandus- ja muus majanduspoliitikas.
Kaubandussuhteid konkurentbloki maadega piiratakse, poliitilised ja majanduslikud survemeetmed moodustavad raskelt eristatava kokteili. Püütakse kahjustada konkurendi rahvusvahelist imagot, tituleerides teda potentsiaalseks agressoriks, kelle hegemooniataotlused tuleb resoluutselt tõkestada.
Teine stsenaarium
Majanduslik maadlus Hiina ja Lääne vahel jätkub, kuid madalama poliitilise ja ideoloogilise temperatuuri juures. Lepitakse kokku, et sõjalis-poliitilisi jõuvõtteid konkurendi autimängimiseks ei kasutata, näiteks juurdepääsu blokeerimist teatud mereteedele või kriitilise tähtsusega loodusvaradele.
Võib eeldada, et EL püüab suurendada oma strateegilist autonoomiat, ta pole huvitatud osalema USA ja Hiina võitluses maailma majandusliidri tiitlile USA käsilasena, vaid püüab suruda läbi oma huve. Nimetame seda stsenaariumi geoökonoomilise konkurentsi stsenaariumiks. Majandusliku konkurentsiga kõrvuti püütakse kokku leppida ka rahvusvahelist majandust reguleerivate institutsioonide, nagu Maailmapanga ja IMFi rollides. Erinevate huvide tõttu pole kokkulepeteni jõudmine muidugi kerge.
Kolmas stsenaarium
Tekib juhul, kui võitlus liidripositsiooni pärast maailmas liigub mingitel põhjustel tagaplaanile. USA ja Hiina võivad näiteks majanduslike või sotsiaalsete probleemide tõttu olla sunnitud oma globaalseid ambitsioone pidurdama. Järgmise suurusjärgu mängijad aga ei suuda end maailmaareenil piisavalt kehtestada, et sündmusi dikteerima asuda.
Korralikult funktsioneerivat rahvusvahelist mehhanismi majanduse ja muu elu korraldamiseks maailmas aga ei teki, protsessid kulgevad pigem stiihiliselt. Nimetame seda tinglikult peremeheta maailma stsenaariumiks.