Viimastel nädalatel on tulnud avalikuks, mis valdkondadesse suunab rahva raha valitsus. Nimelt avaldati järgmise aasta riigieelarve eelnõu. Kui tavaliselt ettevõtjad on kurtnud liigse kulutamise pärast, siis see kord reaktsioonid on olnud teistsugused.
![]()
Panustatakse inimestesse
Meeldivaks üllatuseks on osutunud avaliku sektori töötajate palgatõus. Eriti suurt kasvu on oodata päästjatel, politseinikel ja õpetajatel. Eraldi küsimuseks on, kas selline lahkus on tingitud Reformierakonna meelemuutusest või pigem koalitsioonipartnerite survest. Igatahes, praeguse kõrge inflatsiooni tingimustes tegemist on olnud ainuõige otsusega.
Küll aga oskasid vähesed ennustada, et muidu avaliku sektori töötajaid muidusööjateks ja ennast majanduskasvu loojateks nimetavad tööandjad on olnud laias laastus uudise suhtes positiivselt meelestatud. Ilmekaimaks näiteks on Eesti Tööandjate Keskliidu avaldus, kus tunnistati, et kui õpetajad ei saa arvestatavat palgatõusu, ähvardaks see Eesti majandust. Nagu kommenteeris Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter: „Õpetajate palk on majanduspoliitiline küsimus ja kõige olulisem investeering Eesti majanduse tulevikku“.
On ilmselge, et kui Eesti investeerib oma inimestesse, siis Eestisse julgevad investeerida ka ettevõtjad. Tänapäeva majandus nõuab kõrgelt kvalifitseeritud tööjõudu, ning ka ettevõtjate huvides on see, kui seda tööjõudu koolitab riik meie kõigi raha eest, mitte iga tööandja ise enda kulul. On lootust, et sellise lihtsa tõiga avastanud ettevõtjad hakkavad toetama ka riigi suuremat panust tervishoidu ka sotsiaalkaitsesse: õigeaegselt kvaliteetset meditsiinilist abi oma rahakoti suurusest sõltumata saanud inimene püsib tervena ja suudab töötada pikki aastaid nii enda, oma tööandja kui ka kogu ühiskonna kasuks.
Võinuks panustada rohkem ka taristusse
Teisel grupil ettevõtjatel tekkis hiljuti võimalus tunda oma naha peal, kuidas riigi investeeringud mõjutavad ka nende käekäiku. Kui parempoolsed poliitikud armastavad väita, et „liigne“ investeerimine riigi poolt surub välja erasektori investeeringuid, siis päris elus asjad käivad natuke teistmoodi. Mis aga juhtus?
Juhtus see, et kui inimeste palkadesse, elektri- ja küttekulude hüvitamisse ja riigikaitsesse panustamiseks on uues riigieelarves leitud raha, siis teedeehitus on jäänud vaeslapseks. Õigupoolest on Reformierakonna juhitud valitsust hurjutanud isegi riigikontroll, mis leidis oma aruandes, et Eesti ei suuda suuri teid lähiaastatel välja ehitada ning isegi olemasolevate teede korrashoid satub küsimärgi alla.
Kuidas see puudutab ettevõtjaid? Vägagi otseselt: ehitusfirmad on nüüd mures, et riigihangete arv teedeehituses langeb kordades, ning mõnigi ettevõte peab uksi sulgema. Mis tähendab aga ka Eesti inimestele töökohtade kadu. Tuli välja, et riigi investeeringud mitte ei solgi turgu, vaid aitavad hinge sees hoida tuhandetel ettevõtetel ning kindlustavad töökohta tuhandetele erasektori töötajatele.
Tekib lihtne küsimus: kes siis loob väärtust, kas erasektor, või ikka riik? Äkki riik polegi ainult muidusööja, vaid ka oluline panustaja Eesti majanduskasvu – ja arengusse. Eriti lihtne seda on näha teedeehituses – erasektor ise sellist taristut reeglina ei ehita, küll aga naudib selle hüvesid küllaga. Ja ongi hea, et naudib.
Maksud peaks tõusma – ning pigem jõukate maksud
Küll aga teab iga koolilaps, et miski ei tule mitte millestki ega kao kuhugi. Või, nagu armastab rääkida Reformierakond: „raha ei tule seinast“. Riik saab mängida oma rolli ning täita kõiki ülesandeid, mida ühelt euroopalikult riigilt eeldatakse, alles siis, kui selleks on olemas raha.
Halb uudis on see, et laenamine Eestile on muutumas Euroopa Keskpanga intressimäärade tõstmise ja sõja mõjul aina kallimaks. Seega liiga palju laenuraha eest investeerida ei pruugi jõuda.
Hea uudis on see, et Eesti on tegelikult jõukas riik. Päriselt! Aga me seda jõukust ei maksusta. Kui Eestis üldine maksukoormus püsib tasemel 33-34% SKT-st, siis Euroopa Liidus keskmiselt see number on üle 40%. Kes maksab Eesti aga vähe makse? Küll mitte ühte Euroopa kõrgeimat käibemaksu maksvad tarbijad. Aktsiise on ka aastatega jõuliselt tõstetud. Vaesed inimesed ja keskklass aga tulevad niigi vaevu toime, seega neiltki lisapanust küsida oleks ebaõiglane.
Küll aga maksavad vähe makse Eesti jõukad. Ettevõtted ei pea tasuma tulumaksu, kui nad kasumi ei jaota. Puudub astmeline tulumaks. Dividendidelt sotsiaalmaksu, erinevalt töistest tuludest, ka ei võeta. Ning pilvelõhkujaid saab Tallinna kesklinna ehitada ilma, et nende eest kinnisvaramaksu tuleks hiljem maksta.
Õnneks mitte kõik ettevõtjad ei ole sellise asjade käiguga nõus. Aina rohkem jõukaid inimesi saab aru, et just neil on nii võimalust kui ka vajadust panustada oma riiki rohkem. Hiljuti üks tuntud investor Kristi Saare paluski intervjuus EPL-ile, et poliitikud teda rohkem maksustaks!
Kui meie tahame, et õpetajate palk tõuseks ka järgnevatel aastatel, pensionärid ja töötud saaks toime tulla, arstile pääseks õigeaegselt ja Haigekassa raha eest, ning et teed saaks ometi ehitatud ja raudteed elektrifitseeritud, siis ei jää poliitikutel muud üle kui kuulata Kristi Saare soovitust! Muide kui Reformierakond ja Isamaa oleks sotside ettepanekut riigikaitsemaksu kohta kuulda võtnud, äkki jäänuks ülalpool loetletud asjadeks raha juba järgmise aasta riigieelarves. Õnneks saab proovida paremat eelarvet kokku panna aasta pärast.
Kasutatud allikad:
https://www.err.ee/1608715330/riigikontroll-suveneb-risk-et-eesti-ei-suudagi-suuri-teid-valja-ehitada
https://www.aripaev.ee/uudised/2022/09/23/teedeehituse-rahastamine-kuivab-kokku-tuhandeid-inimesi-ahvardab-too-kaotus
https://epl.delfi.ee/artikkel/120067844/kristi-saare-palun-maksustage-mind-rohkem
Tööandjad: kui õpetajate palk kohe ei tõuse, ootab Eestit elatustaseme langus