Statistikaameti arvutuste järgi on palgakasv aeglustunud: keskmine palk küündis III kvartalis 1679 euroni, mis oli 8,1% suurem kui aasta tagasi. Küll aga palgakasv aeglustus võrreldes eelmise aastaga. Paraku keskmisel eestlasel pole selle uudise üle mõtet rõõmustuda.
Esiteks kui jutt käib palgakasvust, siis selle all mõeldakse nominaalpalka – seda rahasummat, mida töötajale makstakse. Küll aga erakordselt kiire üle 20-protsendise inflatsiooni tõttu on keskmise palga ostuvõime ehk reaalpalk langenud. Ja seda aastaga tervelt 12,7% võrra.
Teiseks paraku kõik ei teeni keskmist palka. Õigupoolest enamik inimesi seda ei teeni. Keskmist kunstlikult viivad kõrgele kõige jõukamate töötajate prisked palgad, samas kui enamik inimesi peab kokku leppima vähemaga. Võrdluseks: mediaanpalk, mis näitab palganumbrit, millest pooled töötajad teenivad vähem ja pooled rohkem, on Eestis alati jäänud keskmise taha tervelt mitmesaja euro võrra. Näiteks selle aasta II kvartalis moodustas see ainult 1400 eurot.
Kolmandaks kõik sõltub konkreetse inimese töökohast. Kui mõnes sektorisolukord on roosiline, siis kunsti, meelelahutuse ja vaba aja tegevusalal ning muude teenindavate tegevuste tegevusalal on nominaalpalgad hoopis langenud – vastavalt 0,4 ja 1,3 protsenti. Samuti jääb püsivalt madalaks majutuse ja toitlustuse sektori töötajate palk (keskmiselt 1089 eurot kuus).
Kütusefirmadel ja pankadel olukord see-eest on hea
Kui töötajad kannatavad, siis kütusefirmadel pole mõtet elule kurta. Nimelt kasvas viie suurema kütusefirma eelmise finantsaasta kogukasum 30 protsenti 29,4 miljoni euroni. Tähelepanelik lugeja on juba märganud, et see kasv tublilt ületas inflatsiooni, mida ei saa öelda valdava enamuse inimeste palkade kohta.
Samuti on rekordkasumeid teeninud Eesti Gaas (35-protsendine kasv) ja Eesti Energia (278-protsendine kasumi kasv II kvartalis)!
Ka pankadel olukord on hea: intresside tõus tõotab suuremat tulu laenumaksetelt. Näiteks Swedbanki aasta esimese üheksa kuu kasum kasva 15%, mis on palgakasvust kiirem. Inimesed peavad tasuma suuremaid laenumakseid stagneeruva palga eest. „Ei mingeid tundeid, puhas äri!“ võivad pangad läituda käsi. Ja neil on õigus.
Riigi asi on hoida ühiskonnas tasakaalu
Tõepoolest me ei tohi süüdistada ettevõtteid selles, et need teenivad kasumit: see on ettevõtluse peaeesmärk! Küll aga riigil on kohustus vajadusel sekkuda olukorda, et tasandada turumajanduses tekkivat jõhkrat ebavõrdsust.
Üheks võimaluseks oleks sekkumine palkade tõusuks (näiteks sotsiaaldemokraatide pakutud miinimumpalga tõstmise kaudu) ning hiiglaslike kasumite õiglane maksustamine. On ju Eesti koos Lätiga ainsad Euroopa Liidu liikmesriigid, kus puudub klassikaline ettevõtete tulumaks. Hooliv valitsus võiks seda ebaõiglust parandada. Loomulikult, seda poliitilise tahte olemasolul.