Kas tõesti rohkem aidata inimesi ei saa?

Kaja Kallas ütleb, et energiakriisis on süüdi sõda ja seda alustanud Kreml. Eks tal õigus vaieldamatult ongi. Küsimus hoopis on selles, kas saanuks inimesi senisest rohkem aidata?

Tuleb meeles pidada, et Reformierakond pole kunagi tahtnud inimesi eriti aidata. Paremliberaalne loogika ütleb, et igaüks vastutab enda eest, seda ka kriisis. Kõige ausamaks reformierakondlaseks on siin Jürgen Ligi, kes oma põlgust nõrgemate aitamisse – või tema kõnepruugis ”lennukist raha külvamisse” – varjanud.

Õigupoolest nii üllatavalt kõrge hinnaga välja kukkunud, kuid headest kavatsustest loodud universaalteenus kui ka elektri tarbimise kompenseerimine talvekuudel 5 senti MW/t kohta on küll selle valitsuse teod, kuid mitte oravate teened. Esimest nõudis aktiivselt Isamaa, viimast suutsid välja kaubelda sotsiaaldemokraadid.

Huvitaval kombel kuigi Reformierakond räägib vajadusest sihitult suurimaid abivajajaid aitama, näitab selle erakonna tegevus midagi muud. Selmet laiendada energiakompensatsiooni ahiküttega majapidamistele nagu nõudis hiljuti Nõmme linnaosavanem Karmo Kuri, otsustasid oravad lubada valimistel suurimat maksulangetust kõige jõukamatele.

Mida aga teevad teised riigid?

Kuigi võib tunduda, justkui alternatiivi ei ole, siis enamik teisi Euroopa Liidu riike näitab, et saab teha ka teisiti.

Näiteks Saksamaa on taganud ühekordseid toetusmakseid kõige vaesematele ning maksusoodustusi energiamahukatele ettevõtetele. Prantsuse valitsus on külmutanud elektrihindade tõusu sel aastal 4% laega, ning järgmisel aastal kehtib gaasi ja elektri hinnatõusule 15% lagi. Lisaks sellele pea kuus miljonit kõige vaesemat majapidamist said ühekordset 100-eurost toetust.

Itaalia aga pakub hoopis 200-eurost ühekordset toetust kõige nõrgematele ning soodustusi ettevõtetele, mida makstakse kinni tõstes maksud energiafirmadele.

Teistest silmapaistvamalt tegutseb Holland: kõige vaesemad saavad 1300eurost toetust, elektri- ja gaasihindu tarbijatele tuuakse tagasi ja külmutatakse selle aasta jaanuari tasemel ning käibemaksu kütusele langetati. Sellele lisaks tõstetakse ka miinimumpalka ning vähendatakse tulumaksu.

Hispaanias ja Portugalis kehtestati hinnalae gaasihindadele ja Hispaanias pakutakse 200eurost toetust vähekindlustatutele peredele. Selle eest tahetakse tasuda jällegi maksustades energiafirmade hiigelkasumeid.

Olgu, need on rikkad riigid, Eesti on ju vaene Ida-Euroopa! Üllatavalt kombel ei sega Eestist vaesemgi riik olemine Poolal kaotada käibemaksu toidule ja gaasile ning külmutada järgmisel aastal energiahindu selle aasta tasemel.

Seega saab teha ka teisiti, kui poliitilist tahet on. Raha inimeste aitamiseks aga leidub. Eriti kui vaadata energiafirmade kasumite otsa.