Nursipalu harjutusväljaku laiendamise plaanid tulid nagu välk selgest taevast. Oma talusid ja maad kaotavad põllumehed väärivad õiglast hüvitist.
Teemal on öeldud palju, vaieldud selle üle on veelgi rohkem. Harjutusväljaku laiendamise vastu on kogutud tervelt 10 tuhat allkirja, kohalike elanikega on tehtud hulgaliselt intervjuusid, poliitikud on väljendanud laiendamise tõttu kodu kaotamise ohus olevatele inimestele toetust.
Julgeolek on võtmetähtsusega. Inimeste heaolu ja õiglustunne on ka
Keegi ei vaidle vastu, et idanaabrist lähtuva ohu tõttu on Kaitseväel vajadust paremate harjutustingimuste järele. Kindlasti saab vastu vaielda, et Nursipalule võiks olla teistsuguseid alternatiive, mis ei ähvardaks pöörata nii paljude inimeste elu pea peale.
Samuti on selge see, et paraku võimulolijad on juba kõike ette otsustanud ning vaevu õnnestub kohalikel inimestel teha enamat kui lükata sunnitud ümberasumise vajadust veidi ettepoole.
Mis on lahtine, on see, kuidas inimestele tekitatud ebaõiglust hüvitatakse. Väljatõstmise ohus põllumehed on öelnud, et eelistavad rahale maad. Samuti ei taheta kolida kortermaja, vaid soovitakse säilitada oma tavalist elustiiili talus. Riik see-eest on kurtnud, et põllumaad riigi omandis on vähe, et seda kõigile otsusest mõjutatud inimestele jagada.
Kuid milles on probleem? Riigil on võimalus põllumaad kokku osta! Julgeolek ongi kallis, aga vältimatu asi. Odavalt riiki kaitsta pole võimalik ning püüda kokku hoida õigluse arvelt on küüniliselt lühinägelik.
Miski peale poliitilise tahte puudumise ei sega riigil avada kinnisvaraportaalid ning hakata ostma soovijatelt kokku põllumaad Nursipalu inimestele üle andmiseks äravõetava põllumaa asenduseks. Et inimesed aga oleks nõus kolima, võiks pakkuda maa 1,5-kordset või koguni kahekordset hüvitamist! Kui harjutusväljaku laiendamine on võtmas talupidajal 10 hektarit maad, siis asenduseks tuleb anda 15 või 20!
Kalk kommunikatsioon
Tuleb aga mainida, et riik ei tohtinud panna inimesi fakti ette. Oleks võinud, ja oleks pidanud, inimestega läbi rääkima ning plaanidest varakult ette teatama. Inimesed ei oleks pidanud uudisest teada saama ajalehtede veergude kaudu.
Kohutava kommunikatsiooni eest vastutavad vaieldamatult kaitseminister ja valitsuse juhina peaminister. Mõlemad positsioonid on hetkel muide Reformierakonna kätes. Mis polegi üllatav: millal on viimati Reformierakond pööranud palju tähelepanu lihtinimeste muredele?