Me kõik teame, et Eestis raiutakse palju metsa. Seda tõika on võimalik täheldada kas sõites mööda maan- ja kõrvalteid või vaadates eri aastate satelliitfotosid maa-ameti kodulehel. Kuigi statistika järgi metsade pindala Eestis justkui ei lange, siis tegelikkuses aina suurem osa sellest on noor hiljuti lageraiele istutatud mets. Mets, mis peab kasvama veel aastakümneid, et meie järglaste silmis see näeks välja samasugune nagu see oli meie vanemate fotodel.
Tõsi, varem idast tulnud puidu impordi lõpetamine on viinud puidu hindu üles. Sellises olukorras tekib kiusatus nõustuda metsatöösturitega, kes sooviks näha hoopis suuremaid raiemahte.
Tegelikkuses aga küttepuidu hinnatõusu probleem oleks valitsuse hea tahte puhul lahendatav: oleks ju võimalik maksta igale ahiküttega majapidamisele kütteperioodil toetust! Seda soovitas teha viimasena Maalehe artiklis Nõmme linnaosavanem Karmo Kuri.
Keskkonnaminister on tunnustamist väärt
Keskkonnaminister Madis Kallas pakkus sel sügisel vähendada järgmisel aastal metsade raiemahtu üle 11% võrreldes käesoleva aastaga. See on tunnustamist väärt algatus, mis kaitseb Eesti metsa ja säilitab seda tulevaste põlvede tarbeks.
Mets on ülimalt oluline keskkonna vaatevinklist, ning sellest on palju räägitud. Küll aga unustatakse mainida tõsiasja, et see pool Eesti metsast, mida haldab RMK, on meie rahvuslik rikkus. Sest kui miski kuulub riigile, siis demokraatlikus ühiskonnas see kuulub ühiselt kõigile kodanikele.
Seega igakord riigimetsas jalutades tuleb meeles pidada, et tegemist on meie kõigi ühise varaga, mida tuleb hoida kasuahnete ettevõtjate kätest eemal.
Jah, teatud metsaraie on vajalik nii küttepuidu tagamiseks kui ka Eesti puidutööstuse töökohtade hoidmiseks. Kuid seda saab saavutada ka senisest veidi madalamate raiemahtude juures. Ka majanduslikult pole mõistlik maha võtta kogu küps mets mitme aastaga ning seejärel aastakümme järjest kurta, et metsa, mida üldse oleks mõtet raiuda, on vähe jäänud. Tark peremees majandab oma vara hoolikalt ja säästlikult – Eesti metsa tuleks samuti hoida kasvõi mõistliku majandamise eesmärgist lähtudes.
Aga mets on midagi enamat kui lihtsalt meie kõigi ühine vara. See on samuti pärand, mida me jätame meie lastele ja lastelastele. See on paik, kus saab jalutada, puhata, matkata ja korjata metsaandeid. See on Eestimaa lahutamatu osa, mida ei tohi niisama labaselt rüvetada.
Eestil on vedanud, et keskkonnaminister saab sellest aru. Kas peaminister nõustub temaga ja kinnitab madalamaid raienumbreid, näitab aeg.