![]()
Eesti rahval on talupoegade juured. Vabadussõjas võitlesid meie omariikluse eest enamasti maapoisid, kelle vaprust tasustas Eesti riik maareformiga. 1919. aastal aset leidnud maareformi käigus kaotasid baltisaksa mõisnikud igasugu õigust maale ja mõisatele, ning talurahvast eestlased said oma maa täieõiguslikeks omanikeks. Ometi sajand hiljem püüab ennast näidata maarahva esindajaks ja viimaseks lootuseks paremale elule Suure-Lähtru mõisahoones elav perekond.
Eesti rahval on talupoegade juured. Vabadussõjas võitlesid meie omariikluse eest enamasti maapoisid, kelle vaprust tasustas Eesti riik maareformiga. 1919. aastal aset leidnud maareformi käigus kaotasid baltisaksa mõisnikud igasugu õigust maale ja mõisatele, ning talurahvast eestlased said oma maa täieõiguslikeks omanikeks. Ometi sajand hiljem püüab ennast näidata maarahva esindajaks ja viimaseks lootuseks paremale elule Ühelt poolt oleks vale panna süüks Mart Helmele seda, et tema tahab elada mõisas. Kui rahakott lubab, siis miks ka mitte – elame ju vabal maal. Paljud Kroonika veergudel rohket kajastust kogevad staarid elavadki kas remonditud vanades või uhiuutes uhketes häärberites. Kuid samas tekitab selline olukord rida küsimusi.
Üks küsimus on seotud ilmselge mõisniku elu elitaarsusega. Kadakasakslust pole Eestis kunagi eriti sallitud, vähemalt lihtinimeste seas. Kuid kuidas teisiti saab nimetada mõisas elamist kui mitte ehtsaks kadakasaksluseks.
Tõsi, tegemist pole ainult Helme pere kiiksuga: paljud poliitikud ei varja oma jõukust ega häbene seda eksponeerida. Seda olukorras, kus energiakriisis paljudel mõõdukama rahakotiga inimestel on raskusi oma väiksema maja kütmise või kahetoalise korteri kommunaalide maksmisega. Nende taustal kõlavad absurdsetena mõisaomanike või suurte Haabneeme villade asukate jagatavad säästunipid.
Selles mõttes Kaja Kallas on Mart Helmes ausam: peaminister ei püüa kuidagi varjata, et tema elab muust rahvast täiesti teistsugust elu. Tema vanemad abi ei vaja! See-eest Martin Helme isa ka abi ei vaja, kuid tema teeb nägu, et mõistab neid inimesi, kes abi vajavad.
Eesti poliitika oleks palju tasakaalukam ning rahvast hoolivam, kui nii koalitsiooni kui opositsiooni võtmepoliitikud ise elaks lihtinimeste moodi: püüaks toime tulla alla keskmise palgaga, elaks tavapärase suurusega majades või korterites ja viiks oma lapsi tavakooli eliitkoolide asemel.
Seni aga paistab olevat nii, et Eesti rahvas valib märtsis, kas jätta võim Viimsi villas elava Kallaste perekonna kätte või usaldada seda mõisnike elustiili taotlevale Helmede perele.
Või siiski on valikuid rohkem kui kaks?