![]()
Läinud nädalal kirjutas keskkonnaminister Madis Kallas (SDE) alla metsanduse arengukavale aastateks 2023–2027. Selle järgi väheneb riigimetsa uuendusraiete pindala järgneval viiel aastal 10 490 hektari pealt 9180 hektarile ehk 12,5% võrra. Kas sellega mets ongi päästetud?
Läinud nädalal Paraku on suur oht, et lahkuva valitsuse kinnitatud raiemahte tõstetakse järgmise keskkonnaministri poolt uuesti. Peaminister Kaja Kallas on väljendanud rahulolematust Madis Kallase käiguga.
“Raiemahtude paika panek on tõepoolest keskkonnaministri otsus. Me oleme näinud, et keskkonnaministrid on neid otsuseid üksi ka teinud. Me leppisime kokku valitsuses küll selle, et me teeme selle koos ja arutame selle koos läbi. Meil oli kokkulepe, et selle jaoks on vaja koalitsiooni nõusolekut, et neid mahtusid paika panna,” ütles Kallas valitsuse pressikonverentsil.
Alles läinud sügisel on peaminister aga väljendanud veelgi kindlamat seisukohta, mis vihjab võimalusele, et kui valimistel saab Reformierakond tugeva mandaadi peaaegu üksi valitseda, siis võivad raiemahud uuesti kasvada.
“Minu isiklik hoiak on see, et me seda hetkel ei puutuks. Lihtsalt sellel põhjusel, et Venemaa puidu mitte enam turule pääsemine mõjutab seda puidusektorit,” ütles peaminister intervjuus Vikerraadiole.
Lõppude lõpuks määrab Eesti metsa saatuse see, kas Reformierakond saab valitseda üksi või marginaliseeritud väikepartneritega, või hoopis tuleb Reformierakonnal valitsedes arvestada metsadest hoolivate koalitsioonipartnerite soove.
Eksperdid ennustavad Eestile Reformierakonna, Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatide valitsust. Kui Madis Kallase kodupartei kogub oodatust rohkem hääli, võib eeldada, et Kaja Kallasel tuleb kokku leppida metsaraie mahtude vähendamisega. Nõrk sotsiaaldemokraatide tulemus aga tähendaks tõenäoliselt metsaraie pindala ülevaatamist – paraku suurendamise poole.