Austria ja Soome näide: kas soodsad üürikodud on turusolkimine või majandusedu alus?

Eesti kodulaenu võtnud inimesed ägavad tõusnud laenumaksete all – vahetuks süüdlaseks on Euribori tõus, millega on seotud enamik Eestis välja antavaid laene. Nii on kuue kuu Euribor tõusnud 3,76%-ni aasta tagusest 0%-st, mis otseselt mõjutab intressimakseid. Üheks lahenduseks võiks olla sotsiaalne elamispind – ning kriitikute kiuste mõjuks selline lahendus positiivselt kogu majandusele.

Austria kättesaadavad kodud

Austrias üürib eluaset oluliselt suurem osakaal rahvast, kui Eestis. Üllatavalt, paljud on sellega päri. Miks?

Seletus on lihtne: üks seitsmendik leibkondi ja lausa iga neljas pere linnapiirkondades elab sotsiaalsel elamispinnal. Skeem toimib nõnda: avalikust rahast toetatud mittetulundusühing ehitab kinnisvara ja annab selle pikaajaliselt üürile inimestele. Üürihinnad on määratud lähtuvalt kinnisvara ehitamise ja haldamise kuludest, ja seega need on turuhinnast oluliselt madalamad. Kinnisvara ehitanud ja haldav MTÜ ei teeni kasumit, erinevalt erainvestoritelt.

Erainvestorid ja parempoolsed poliitikud võivad hakata pahandama: see on ju sekkumine turgu ja on selge turumoonutus. Kahtlemata see kahjustavat majandust! Või äkki ei kahjusta?

Austrias tehtud uuringud näitavad, et sotsiaalse elamispinna ehitamine tõesti kahjustab erainvestorite huve: iga kord, kui sotsiaalse elamispinna osakaal kasvab turul 10% võrra, langevad üürihinnad ka eraturul 5% võrra. Kuhu aga see raha läheb? See jõuab üürnike taskutesse, sest nemad peavad vähem üürile kulutama. Nii säästab keskmine Austria sotsiaalsel elamispinnal elav pere 2000 eurot aastas!. Üüri pealt säästetud raha saavad aga inimesed kulutada teistele kaupadele ja teenustele, nõnda ergutades ka majandust.

Põhjanaabrite näide

Soomes on suurtes linnades edukalt täidetud eesmärk, et vähemalt 25% uutest kodudest on arendatud sotsiaalse elamispinnana. Uus eesmärk on tõsta see tervelt 35%-ni kõikidest uutest arendustest.

Soome riik käendab pikaajalisi, madala intressiga laene kohalike omavalitsuste valduses olevatele ja muudele kättesaadava kinnisvara arendusega tegelevatele mittetulundusühingutele. Laenu tagasimaksmise periood võib ulatuda lausa 41 aastani!

Need meetmed tagavad, et kõik soovijad saavad pikaajaliselt soodsalt üürida oma eluaset. Nii on Soomes kaotatud täielikult tervete perede kodutus ning ka üksikkodutuid on jäänud väga vähe – need, kes vajavad abi, selle ka saavad. Kuid sotsiaalsel elamispinnal elavad kaugeltki mitte ainult endised kodutud, vaid ka paljulapselised pered, üksikvanemaga pered, noored, tudengid, eakad ja paljud teised inimesed.

Soome riik ei unusta ka kliimaeesmärke – kõik riikliku käenduse saavad kinnisvaraarendused peavad vastama kindlatele energiasäästlikkuse nõuetele.

Kuigi Eestis on kättesaadava sotsiaalelamispinna ehitus pole kuigi levinud tegevus, on viimastel aastatel saanud riikliku rahastuse üürimajade programm, mille abil aidatakse kohalikel omavalitsustel ehitada maapiirkondadesse uut kvaliteetset üürikinnisvara. Sellest võivad saada kasu nii noored spetsialistid kui ka abivajajad.