UK ja Taani näide: vasakpoolne poliitika piirab sisserännet ja äärmuslaste võimuletõusu

Parempoolsed vandenõuteoreetikud armastavad väita, et hääletades sotsiaaldemokraatide poolt, saad kontrollimatu massisisserännet. Ometigi päriselus aina rohkemates riikides just sotsiaaldemokraadid seisavad selle eest, et kaitsta töötajaid paremini sisserände mõjudest, suurimateks odava välistööjõu sissetoomise toetajateks on aga hoopis äriringkonnad.

Briti Tööerakond seisab kontrollimatu sisserände vastu

Ühendkuningriiki valitsevad konservatiivid juba alates 2010. aastast. Kas sisseränne on selle ajaga langenud? Ei ole, see on hoopis tõusnud! Seda enam, praegune konservatiivne valitsus lubab paljudel töökohtadel maksta välismaist päritolu töötajatele 20% väiksemat palka kui brittidele. Loomulikult ettevõtjad kasutavad skeemi ära ning eelistavad värbamisel välismaalasi. Nii anti  UK-s eelmisel aastal välja üle 250 000 tööviisa välismaalastele.

Briti töötajate suurimaks kaitsjaks on tõusnud aga loomulikult Tööerakond. Läinud nädalal lubas Tööerakonna juht Keir Starmer lõpetada ülalmainitud skeemi ning tagada, et välismaistele töötajatele ei tohiks maksta vähem kui brittidele. Selline otsus vähendaks ettevõtete isu välismaise tööjõu järele. Starmer väidab, et selmet värvata töötajaid välismaalt, tuleb tegelda brittidest töötajate otsimise ja koolitamisega.

Taani teerajaja Mette Frederiksen

Kuid UK leiboristid pole kaugeltki esimesed sotsid, kes seisavad massisisserände vastu. Taani peaminister Mette Frederiksen Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast tuli võimule 2019. aastal lubades piirata sisserännet, lasta riiki ainult päriselt abi vajavaid pagulasi ning võidelda getostumisega. Tema pidas oma sõna, pälvides valijatelt teise ametiaja möödunud sügisel.

Nii otsustas Taani sotsiaaldemokraadist peaminister saata tagasi koju neid süürlasi, kes on pärit rahulikest piirkondadest, kus enam ei käi sõjapidamist. Samuti võtsid Taani sotsid getode vastase seaduse, mis sätestab erinevaid integratsiooninõudeid linnades ja linnaosades, kus on liiga kõrge sisserändajate osakaal. Näiteks on sisserändajatest sotsiaalhüvitiste saajad on kohustatud osalema Taani keele ja kultuuri kursustel, töötama täiskohaga või otsima tööd.

Otsustava Taani sotsiaaldemokraatide töö tulemusel langes parempopulistlik Taani Rahvapartei 21% toetuselt 2015. aastal kõigest 2,6%-ni 2022. aasta valimistel. Sest milleks on vaja toetada populiste, kui valitsus ajab mõistlikku rändepoliitikat?

Austria sotsiaaldemokraadist kuberner seisab migratsiooni vastu

Läinud nädalal avalikustasid Austria sotsiaaldemokraadid oma juhivalimiste liikmete küsitluse tulemusi. Esimese koha liikmete küsitluses sai immigratsioonivastane populaarne Burgenlandi liidumaa kuberner Hans Peter Doskozil. Nüüd tema ja küsitlusel teise koha saanud immigratsiooni pooldav poliitik Andreas Babler lähevad teise vooru erakonna kongressile, kus üks neist peaks saama juhiks. Favoriidiks peetakse sealjuures sisserände vastasest Doskozili.

Doskozil lubab teha „paremat ja karmimat sisserändepoliitikat kui FPÖ“ – Austria oma EKRE. Tema plaanide seas on nii töösisserände reeglite karmistamine kui ka rangem asüülitaotluste menetlemine. Samas ei soovi Doskozil teha ühist valitsust FPÖ-ga: mõistliku sisserändepoliitika elluviimiseks ei ole vaja populiste valitsusse lasta.

Eestiski toetavad sisserännet hoopis kapitalistid

Eestis kehtib mõistlik süsteem, kus kolmandatest riikidest pärit välistööjõule tuleb maksta vähemalt Eesti keskmist palka. Samuti kehtib mõistlik sisserände piirmäär – 0,1% Eesti elanikkonnast ehk umbes 1300 inimest aastas, keda tohib kolmandatest riikidest aastas värvata. Erandiks on selges tööjõupuuduses valdkonnad nagu IT sektor.

Sellise süsteemi vastu ei ole midagi Eesti sotsiaaödemokraatidel, nemad selle muutmist pole kunagi avalikult nõudnud. Küll aga nõuavad välistööjõu palkamise lihtsustamist kapitalistid: nii ütles hiljuti ERR-ile Tööandjate Keskliidu tegevjuht ja endine Reformierakonna poliitik Arto Aas, et enne kui miinimumpalga tõusus kokku lepitakse, tema tahaks näha „ka teatud seadusandluse muudatusi, mis tööturule inimesi juurde tooks ja üldist palgasurvet natuke leevendaks.” Aas ei soovinud väljaöeldut täpsustada, kuid tõi märksõnadena välja tööjõuregulatsiooni paindlikkuse ning välismaalaste kaasamise Eesti tööturule. Õnneks miinimumpalga suures tõusus lepiti hiljuti kokku ilma selleta, et Arto Aas oma tahtmise töörände teemal oleks saanud.

Inimkeeli: ainsad, kes soovivad Eestis sisserände piirmäära leebemaks lasta, on hoopis Reformierakonna taustaga ettevõtjate huvide esindajad – mitte sotsiaaldemokraadid. Täpselt nagu üle Euroopa kaitsevad kodumaiste töötajate õigusi ja palku massisiserändest just need erakonnad.