Otsustatud: Eesti on ainus Euroopa Liidu liikmesriik, mis ei osale Jaapani linnas Osakas toimuval maailmanäitusel EXPO 2025. Otsuse taga on Eesti 200 majandusminister Tiit Riisalo, kes põhjendas seda osalemise krõbeda hinnaga – nimelt oleks eeldatav osalemise hind 4,5 miljonit eurot ehk 3 eurot ja 30 senti iga Eesti elaniku kohta. See raha sai nüüd küll säästetud, aga kui palju kasu jääb selle tagajärjel Eesti ettevõtetel saamata, näitab aeg.
Rahulolematus enda erakonna sees
Otsusega rahulolematuid jagus – seda arvustasid nii EXPO-l osaleda soovinud ettevõtted kui ka Keskerakonna juht Jüri Ratas. Samas nende kriitika kohta saab küüniliselt väita, et ükski ettevõte ei loobu maksumaksja raha toetatud reklaamist rahvusvahelistel turgudel ning opositsioonipoliitiku töö ongi valitsuse ministrit kritiseerida.
Ometi mitteosalemise otsuse kriitiku seast saab leida ka Eesti 200 enda liikmeid – ning lausa teisi ministreid! Üks neist kriitikutest oli Margus Tsahkna, kes hurjutas Tiit Riisalot, et EXPO osalemise küsimus pole ainult majandusministri, vaid kogu valitsuse otsustada. Samuti väljendas Tsahnka veendumust, et „igale poole, kuhu Eestil on vaja ja võimalik minna, tuleb minna“.
Siiski suutis Tiit Riisalo valitsuse istungil oma otsuse õigsuses Kaja Kallast veenda: Eesti ainsa Euroope Liidu liikmesriigina ei lähegi EXPO-le. Peamine argument on raha kokkuhoid.
Millal säästmine muutub koonerdamiseks?
Riisalo ja Kallase seisukohta võib mõista: kui tal on ülesanne kärpida kulutusi, siis igasugu üritustel osalemisest loobumine on lihtne viis kulutuste piiramiseks. Kuid millised saavad olema pikaajalised tagajärjed?
Pole saladus, et eksperdid kogu aeg räägivad vajadusest toetada Eesti ekspordiettevõtteid. Ning kindlasti on raske Eesti tooteid maailmale müüa, kui maailm isegi ei tea, et Eestis midagi väärt toodetakse või et selline väikeriik üldse olemas on.
EXPO-l soovisid osaleda teiste seas sellised ettevõtted nagu Saku Õlletehas, Eesti tervisemajanduse koda, Palmako, Skeleton Technologies ja Balsnack, aga ka ettevõtluskool Mainor ning Tartu linn.
Kahtlemata on neil ettevõtetel ja organisatsioonidel on, mida välismaal reklaamida. Ning kindlasti nemad suudavad vajadusel endale reklaami ka ilma EXPO-ta teha. Kuid vaevu need teised reklaamikanalid oleksid kuidagimoodi võrreldavad EXPO pakutavate võimalustega.
Lõppkokkuvõttes on iga eksportimata jäänud IT lahendus või isegi õllepudel on kaotus Eesti majandusele ning löök töökohtade pihta. EXPO-l osalemata jätmine aga küll eksporti ei turguta.