Uuring paljastab veidrusi Eesti maksusüsteemis

Hiljuti avaldas ajaleht Postimees huvitava artikli Eesti maksustruktuuri kohta: selgus, et Eestis on üldiselt EL-i ja OECD riikidega võrreldes madalad maksud, kuid on kõrge kaudsete ja varjatud maksude tasakaal. Viimane aga lööb vaesemate inimeste pihta. Samuti sai artiklist lugeda, et keskmine eestlane annab oma sissetulekutest umbes 60% maksudena riigile ära. Kuid enamik inimesi pole „keskmised“, ning vaadates pilti sissetulekudetsiilide kaupa, avaldub hoopis teine pilt.

Mis asi on üldse sissetulekudetsiil? Inimkeeli öeldes tähendab see seda, et majandusteadlased ja statistikud reastavad inimesi nende sissetulekute järgi madalaimatest suurimateni ning seejärel jagavad seda rida kümnesse võrdse suurusega gruppi. Nii saab teada, kui suurt osa oma sissetulekutest annavad maksudena ära näiteks 10% kõige vaesemaid eestlasi, ning kui palju maksavad makse oma sissetulekutest 10% kõige rikkamaid.

Esmapilgul kõik on korras: kui 10% kõige vaesemaid inimesi tasub keskmiselt 38,8% oma sissetulekutest maksudena riigile, siis 10% kõige rikkamaid annab ära tervelt 70% oma sissetulekutest. Justkui on kõik õiglane: rikkad maksavad rohkem kui vaesed! Kuid andmetesse süvenemine näitab hoopis nüansirikkamat pilti.

Kõige vaesemad maksavad liiga palju, kõige rikkamad liiga vähe

Nimelt selgub, et teisse ja kolmandasse detsiili kuuluvad inimesed – ehk need, kes on küll vaesed, aga pole nii vaesed nagu esimesse detsiili (10% protsenti kõige vaesemate eestlaste) hulka kuuluvad inimesed – maksavad vähem makse oma sissetulekutest kui kõige vaesemad! Juba sai mainitud, et esimesse detsiili kuuluv inimene annab ära keskmiselt 38,8% oma sissetulekutest maksudena, siis teise detsiili puhul tuleb maksta ainult 32% ja kolmanda detsiili puhul ainult 31,7%.

Samuti eksisteerib veider moonutus graafiku ülemises otsas: kui üheksandasse detsiili kuuluvad inimesed annavad maksudena ära 70,4% oma sissetulekutest, siis kõige jõukamate puhul on selleks numbriks 70%. Ehk maksud küll tõusevad sissetulekute suurenedes, kuid see tõus lõpeb siis, kui jõutakse päriselt rikasteni.

Ehk maksude jaotamisega maksumaksjate vahel on kaks probleemi: kõige vaesemad maksavad rohkem makse kui paljud teised ning kõige rikkamad ei olegi suurimad maksumaksjad sissetulekutega kohandades!

Lahendus on lihtne

Probleem peitub nimelt selles, et Eestis on liiga kõrged kaudsed maksud (ennekõike käibemaks) ning võrdlemisi madalad otsesed maksud (ennekõike tulumaks). Otseste maksude kaudu kogutakse 24,9% kõikidest maksudest, aga kaudsete maksude kaudu kogutakse tervelt 40,4% kõikidest maksudest. Euroopas on need numbrid reeglina samaväärsed 34% juures, mõnedes riikides lausa Eesti omadega võrreldes otse vastupidised.

Sellel on aga selge mõju maksude jaotusele sissetulekute järgi: kui kõige vaesematelt korjatakse enim maksu just käibemaksu kaudu, siis kõige rikkamad maksavad väga vähe käibemaksuna. Põhjus peitub selles, et kõige rikkamad ei jõua kogu oma sissetuleku ulatuses tarbida, samas kui kõige vaesematel pole vaba raha, mida säästa. Käibemaksu laekumine langeb sissetulekute suurenedes. Samas tulumaksu ja sotsiaalkindlustusmaksete laekumine kasvab märkimisväärselt sissetulekute suurenedes.

Seetõttu ongi olemas lihtne viis teha maksusüsteemi õiglasemaks: vähendada vaeseid karistava käibemaksu ja tõsta tulumaksu, olgu selleks füüsiliste isikute või ettevõtjate tulumaks.

Praegune valitsus küll tõstab tulumaksu ning suurendab dividendide maksustamist, mis ennekõike suurendab rikaste maksukoormust, kuid paraku Reformierakonna soovide tõttu suurendatakse ka käibemaksu, mis karistab enim kõige vaesemaid. Üldpildis aga maksukoorma jaotumine ei pruugi muutuda: see lihtsalt kasvab kõigil mõnevõrra.

Seetõttu oleks tulevikus paslik riigieelarve kasvavate sotsiaalkaitse ja tervishoiukulude katmiseks tõsta just otseseid makse – näiteks kehtestada klassikalist ettevõtete tulumaksu, maksustada dividende senisest veelgi rohkem, aga miks mitte ka kehtestada astmelist tulumaksu. Siis maksukoorem lasub pigem nende õlgadele, kel on piisavalt raha, et jõuda kõiki neid makse maksta.