Täna tuli hea uudis võlaorjuses inimestele: Rahandusministeeriumis valmis eelnõu, mis hakkab inkassofirmade Metsikut Läänt lõpuks ometi reguleerima. Kui lugeja üllatub ja küsib, kuidas selline mõistlik algatus tuli pähe reformierakondlasest rahandusministrile Mart Võrklaevale? Vastus on lihtne: võlgnikke paremini kaitsta kohustab Eestit Euroopa Liidu direktiiv.
Inkassode pidu saab otsa
Eelnõu järgi peavad inkassofirmad kõigest aasta pärast – 2024. aasta juuniks – finantsinspektsioonilt tegevusloa saama. Tänu sellele saab finantsinspektsioon teostada järelevalvet inkassode tegevuse üle ning teha ka seadusrikkumiste puhul mõjuvaid ettekirjutusi. Samuti kohustatakse igat inkassofirmat omama minimaalset kapitali 50 000 euro ulatuses.
Võlgnike õigused laienevad ka: nüüd inkassofirmasid kohustatakse edastama inimestele kohest ja täpset infot nende võla jäägi kohta, aga ka võla vaidlustamise võimaluste kohta. Samuti tehakse keerukamaks võlgade müüki inkassofirmadele esialgselt võlausaldajalt. Lisaks keelatakse inkassofirma juhiks olla isikul, kes on varasemalt tegelenud liiakasuvõtmisega.
Ning kõige meeldivam uudis: muudatustega toob riik tarbijakrediidilepingute puhul allapoole ka võla viivismäära.
Muutused paremuse poole ei sünni reformierakondlaste peades, vaid lähtuvad Euroopa Liidu direktiividest
Seadust on plaanis vastu võtta aasta lõpuks. Kust aga tuli selline hea mõte: kaitsta võlgnikke ja piirata inkassobandiitide tegevust? Ega see Reformierakonna poliitikutele ise pähe tulla saa, olgu õues majanduskriis või -õitseng. Idee ikka tuli Brüsselist!
Nimelt pärinevad nõuded Euroopa Liidu direktiivist 2021/2167, mis reguleerib nende inkassofirmade tegevust, kes tegelevad pangalaenudest tulenevate viivisvõlgnevuste sissenõudmisega ja ülesostmisega. Direktiiv tuleb liikmesriikidel üle võtta 2023. aasta 30. detsembriks ning just selleks ajaks on kavandatud ka Eesti vastava seaduse jõustumine.
Seega järgmine kord, kui tuleb uudis EL-i mõnest uuest direktiivist, ei tasu seda kohe kiruma hakata. Kuigi vahel sünnib Brüsseli ametnike peades ulmelisi ideid, enamik nende algatusi vähemalt mingil moel lähtuvad tavainimestest hoolimise soovist. Reformierakonna poliitikute kodukasvatatud algatuste kohta seda on reeglina raske öelda.