Hea uudis: Exceli vea parandamine vabastas üle 6 miljardi dollari väärtuses sõjaabi Ukrainale
Läinud nädalal teatas USA kaitseministeerium, et seni Ukrainale osutatud abi väärtust on hinnatud 6,2 miljardi dollari väärtuses üle. See tähendab, et selle küllaltki suure summa ulatuses saab USA President Joe Biden saata Ukrainale täiendavat abi, selleks lisaraha Kongressilt küsimata. See juhtum paneb uuesti suunama tähelepanu asjaolule, kui suur mõju on tänapäeva elule raamatupidamisel ja Excelil. Võib-olla liigagi suur?
Õnnelik arvutusvea parandamine
Raamatupidamislik eksimus tekkis sellest, et seni saadetud sõjaabi väärtust hinnati pahatihti üle. Nimelt juhtus nii, et kuigi lõviosa sõjaabist koosneb vanast tehnikast, mis seisis ladudes aastakümneid, ei kalkuleeritud saadetud tehnika väärtust õigesti. Kuigi vana kraami väärtust tulnuks arvestada koos kulumiga, pandi selle kirja hoopis uue tehnika väärtuses, mis saadetud sõjatehnikat asendada võiks (aga ei pruugi).
Kui viga sai avastatud, selgus, et tegelikult Ukrainale on saadetud oluliselt väiksemas väärtuses abi, kui seni arvati. See avastus aga võimaldab President Joe Bidenil saata seni arvatust rohkem sõjaabi Ukrainale juba Kongressi poolt eraldatud rahastuse ulatuses.
Kas Excelil pole liiga palju mõju?
Ometi saab esitada küsimust ka teistmoodi: miks Biden üldse on kohustatud küsima Kongressilt luba ladudest pärit vana kraami saatmiseks Ukrainale? Vana, aga kasuliku sõjatehnika tootmiseks on juba kulutatud raha aastaid ja lausa aastakümneid tagasi. Tegelik abistamise kulu võrdub transpordikuludega: tuleb laadida lennukile või laevale asju, mis USA kaitseministeeriumil nagunii juba olemas, ning lihtsalt saata neid asju Ukrainasse. Mingeid otseseid lisakulusid siin ei kaasne!
Ometi tuli vana tehnika väärtust arvutada eri raamatupidamislikke meetodeid arvestades, et panna sellele hinnalipiku külge. Kuid kas ikka peaks sellises kriitilises olukorras nagu sõda sissetungijate vastu tegelema tähenärimise ja Excelis istumisega?
Selline liigne keskendumine sellele, kui palju mõni asi täpselt maksab, ja millisel viisil seda arvutada tuleb, ning kas ikka saab riik seda endale lubada, viib pahatihti tegevusetuseni. Sest kõige odavam ja ühtlasi kõige katastroofilisem viis ükskõik mis kriisile reageerida on otsus sellega hakkamasaamiseks mitte raha kulutada. Kaitsesõda ongi kallis, aga seda tuleb pidada, muidu varsti ei pruugi kaitsjatel oma riiki ollagi.
Aga ka rahu ajal saab mõelda teistest valdkondadest, mis lihtsalt vajaks rohkem raha ja vähem muretsemist „liigse“ kulutamise üle. Tervishoid vajab raha ravijärjekordade lühendamiseks – solidaarne tervishoid ongi kallis lõbu, aga ilma selleta ühiskonnal toimida on oi-kui-raske. Kvaliteetne ning tasuta haridus kõikidel õppeastmetel on kallis lõbu, aga ilma selleta on raske konkurentsivõimet hoida. Investeeringud uutesse tehnoloogiatesse on samuti kallis lõbu, aga ilma nendeta saab riik samuti ainult vaesuda. Mõned asjad on Exceli tabelist olulisemad.