ŠOKK: KAS OLEME JUBA LAUSA LÄTLASTEST VAESEMAD?!
Värsked Eurostati andmed kinnitavad: tavainimesed Eestis on ühed vaesemad terves Euroopa Liidus. Eesti majapidamiste tegelik tarbimine on jäänud maha mitte ainult leedukate, vaid isegi lätlaste omast! Süüdlaseks aga pole Brüssel või valitsus, vaid liiga kõrged kasumid ja liiga madalad palgad.
SKT ei näita kogu pilti – tegelik tarbimine näitab aga küll
Kuidas nii? Oleme ju jõudmas oma sisemajandus kogutoodangu poolest Euroopa keskmisele aina lähemale? Tõsi, meie SKT inimese kohta on juba kõrgem kui Hispaanias: meil moodustab SKT inimese kohta 87% EL-i keskmisest, samas kui Hispaanias on see näitaja 85%. Lätis on vastav näitaja kõigest 74%. Eesti on rikkas riik, oleme aina lähemale Euroopa elatustasemele! Või siiski?
Paraku Eesti on rikkas riik, mille inimesed on vaesed. Kuidas on see võimalik? Kohe seletame.
Üks asi on SKT, teine on majapidamiste tegelik tarbimine (inglise keeles AIC). Kui SKT inimese kohta näitab, kui rikkas on riik, siis AIC näitab, kui palju selle riigi inimesed tegelikult kulutada suudavad. Selle näitaja poolest aga oleme Euroopa Liidu ühe vaesemate riikide seas.
Nimelt on meie majapidamiste tegelik tarbimine (AIC) kõigest 79% Euroopa Liidu keskmisest, samas kui Lätis on see näitaja 80%, Hispaanias 85%, Poolas 86% ja Rumeenias 88%. Ning Leedu? Leedukad saavad endale lubada tarbida tervelt 95% keskmise eurooplase ulatuses!
Süüdlased on selged: madalad palgad ja suured kasumid
Kuidas aga on võimalik, et majapidamiste tegelik tarbimine on Eestis oluliselt madalam kui meie SKT näidu järgi võiks arvata? Vastus on lihtne: Eesti majanduspirukast liiga suur osa jõuab suurettevõtjate taskusse ja liiga väike tavainimeste palkadesse!
Eestis läks eelmisel (2022.) aastal ettevõtjate kasumiks tervelt 40,4% SKT-st, samas kui meist palju võrdsemates riikides nagu Prantsusmaa ja Rootsi olid need näitajad oluliselt madalamad – vastavalt 34,3% ja 34,4%.
Mida see tähendab? Ei midagi muud, et Prantsusmaal ja Rootsis jääb töötajate palkadeks ja riigi maksutuluks (millest arvestatav osa jõuab tavainimeste taskusse läbi heldemate sotsiaaltoetuste) palju suurem osa riigi jõukusest kui Eestis.
Seega olukord Eestis ei muutu ennem, kui riik hakkab maksustama jõulisemalt kasumeid, ning töötajad hakkavad endale kõrgemaid palku nõudma. Esimesed sammud on juba tehtud: miinimumpalk tõuseb oluliselt järgmise nelja aasta jooksul 50%-ni keskmisest palgast, ning ettevõtjad hakkavad natuke rohkem tulumaksu maksma. Aga see pole veel kaugeltki piisav Eesti tavainimeste sissetulekute suurendamiseks. On vaja oluliselt suuremaid palgatõuse ning oluliselt kõrgemaid makse ettevõtete kasumitele!