Ärimehed soovivad rohkem odavat välistööjõudu

Ettevõtjad soovivad „tööjõupuudusele“ viidates Eesti aastase sisserände piirarvu mitmekordset suurendamist, ütles hiljuti Eesti Tööandjate Keskliidu tegevjuht Arto Aas. Lisaks taotleb endine Reformierakonna haldusminister Aas välismaistele töötajatele keskmise palga maksmise nõude kaotamist.

Kas Eestis on puudus tööjõust või hoopis töökohtadest?

Aasa sõnul halvendab Eesti majanduse konkurentsivõimet kiire palgakasv, mis omakorda on tingitud tööjõu nappusest. Seda aitaks aga leevendada välistööjõud. Esiteks soovib Aas „mitmekordistada“ pikaajalise tööloa kvooti, milleks on 1300 tööluba ehk 0,1% Eesti elanikkonnast aastas. Teiseks on Aasa sõnul vaja välistööjõule keskmise palga maksmise nõudega „mõnevõrra alla tulla“.

Jättes kõrvale küsimuse palgakasvust (paljudel eestlastel palk ei kasva kuigi kiiresti, kui üldse), paneb kulmu kergitama Arto Aasa väide, et Eestis oleks probleemiks tööjõupuudus. Õigupoolest on sõltumatute analüütikute sõnul Eestis probleemiks hoopis kasvav töötus. Juba praegu on registreeritud töötuse määr 7,6% ehk pea 51 000 inimest seisab Töötukassas töötuna arvel.

Seda hullem, eksperdid ennustavad, et töötuse suurem kasv on veel ees. Ka rahandusministeeriumi värske majandusprognoos ennustab järgmiseks aastaks töötuse määra kasvu 0,6%-punkti võrra.

Eriti suureks probleemiks on töötus Virumaal ja Kagu-Eestis. Nii on Ida-Virus töötuse määraks tervelt 12,7% ning Valgamaal 11,7%. Äkki võiks „tööjõupuuduse“ üle muretsev Aas aidata ettevõtjatel otsida töötajaid Jõhvist ja Valgast?

Ettevõtjad maksku töötajatele õiglast palka

Tegelik põhjus, miks Arto Aas ja tema esindatav suurettevõtjate katusorganisatsioon soovivad võimalust palgata rohkem välismaiseid töötajaid madalama palga eest, on soovimatus maksta Eesti kohalikele töötajatele õiglast töötasu.

Nii mõnigi ettevõtja, kes väidab, et tema ei suuda töötajaid leida, lihtsalt ei soovi konkurentsivõimelist palka pakkuda. Kusjuures paljudes majandusharudes on ettevõtted raporteerinud viimasel ajal suurtest kasumitest, seega ruumi palgatõusuks on nende ettevõtete eelarves küll.

Eriti eksitav on Aasa väide, et Eestis polevat võimalik teatud ärisid teha, sest seal on „palju spetsialiste vaja“. Tegelikkuses juba praegu ei kuulu sisserände piirarvu alla tippspetsialistid ehk välismaalased, kellele tööandja maksab vähemalt 1,5 kordset Eesti keskmist palka.
Seega kui mõnel ettevõttel on tõesti „palju spetsialiste vaja“, siis tuleb lihtsalt maksta nendele spetsialistidele spetsialisti mõõtu palka – selliste töötajate välismaalt värbamist sisserände piirarv ei takista kuidagimoodi!

Kas suurde skandaali sattunud peaministripartei Reformierakond hakkab lähiajal oma endise tipp-poliitiku Aasa ideid läbi suruma? Kuidas suhtub nendesse uitmõtetesse tööturu eest vastutav majandusminister Tiit Riisaloo, keda määras valitsusse skandaalidesse lausa uppuv Eesti 200? Seda näitab aeg.

Seni aga tahaks teada saada, kuidas Aasa ettepanekusse suhtuvad Eesti töötajate huvide esindajad – ametiühingud. Vaevu on sellised ettepanekud neile meelt mööda.