Hiljutine uuring paljastab, milliseid eesmärke ja poliitikaid peavad eestlased olulisteks. Selgus, et enim toetust on eesmärgil vähendada suhtelist vaesust 15%-ni 2035. aastaks: seda toetas tervelt 89% vastajatest. Võrdluseks: 2021. aasta seisuga pea 23% eestimaalastest elas suhtelises vaesuses. Kas on lootust, et erakonnad hakkavad selle eesmärgi poole päriselt püüdlema?
Vaesus on suurem probleem kui iive või eestikeelne haridus
Uuringu viis läbi Ühiskonnauuringute Instituut, ning vaesuse vähendamise kõrval mõõdeti mitme teise eesmärgi olulisust. Nii pidas täielikult eestikeelsele õppele üleminekut oluliseks 77% vastajatest, samas kui 2045. aastaks elektri ja soojuse tootmisel täielikult taastuvatele energiaallikatele üleminekut pidas oluliseks 63% vastajatest.
Omaette huvitav on asjaolu, et ainult 68% vastajate arvates peaks riik praegusest enam rahastama sündimust soodustavaid meetmeid – seega tervelt viiendiku võrra rohkem vastajaid peab oluliseks vaesuse vähendamist kui iibe rahaga stimuleerimist.
Abi suurus kõige vaesematele on aastaid püsinud muutumatuna
Kuigi avalikkuses on enim arutatud laste- ja peretoetuste temaatikat, siis kõige vaesemad eestimaalased sõltuvad hoopis teistest toetustest: toimetulekutoetusest ja töötutoetusest.
Need toetused on aga püsinud üle aasta muutumatuna: näiteks töötutoetuse päevamäär on kõigest 10,55 eurot ehk 327,05 eurot ühe kuu eest. Just sellise rahasummaga peab töötu toime tulema praegusel kõrge inflatsiooni ajal. Oluline on ka mainida, et eksperdid ennustavad lähikuudeks töötuse määra kasvu. Ometi siiani pole ei koalitsiooni- ega opositsioonierakonnad välja pakkunud seda toetust tõsta.
Toimetulekutoetusega pole võimalik toime tulla
Mis aga juhtub siis, kui töötutoetuse saamise periood on otsa saanud, aga soojaarved ikka vajavad maksmist ning süüa ikka tahaks? Siis tuleb pöörduda vallamajja toimetulekutoetuse järele.
Need, kes on kunagi puutunud kokku selle toetuse taotlemisega, teavad, et tegemist on piinarikka protsessiga, mille käigus tuleb tõestada, et perel põhimõtteliselt pole peaaegu mingeid sissetulekuid või sääste.
Seda enam, kui arvestuslik elatusmiinimum – minimaalne summa, millega üks inimene saab statistikute arvates Eestis toime tulla – oli juba eelmise aasta seisuga 303,4 eurot, siis toimetulekupiiriks, mille alusel määratakse toimetulekutoetust, on 200 eurot esimese pereliikme kohta. Toimetulekupiir on püsinud muutumatuna alates eelmise aasta juunist.
Teisisõnu riigi pakutav abi on lausa madalam kui absoluutse vaesuse piir ning seda pole keegi keset ajaloolist inflatsiooni suvatsenud tõsta! Tasub mainida, et toimetulekupiiri- ja toetuse tõstmise ettepanekut saab teha sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo (Reformierakond). Kas tema seda lähiajal ka teeb, näitab aeg. Senine kogemus paraku optimismiks liialt ruumi ei paku.