Eelarveaugu täitmine: Reformierakond tõstaks uuesti käibemaksu, sotsid maksustaks jõukaid

Valitsus on leppinud järgmise aasta riigieelarves kokku. Ometi juba 2025. aasta riigieelarvesse tuleb lisaraha jälle otsima hakata, hetkel hinnatakse täiendava rahasüsti vajaduseks 400 miljonit eurot aastas. Kui Reformierakond plaanib koguda vajalikud miljonid tõstes uuesti käibemaksu, siis oravate koalitsioonipartnerid sotsid soovivad hoopis kehtestada astmelist tulumaksu ning maksustada kasumlikke ettevõtteid rohkem.

Nii kommenteeris peaminister Kaja Kallas (Reformierakond) ERR-ile, et tema eelistaks käibemaksu, sest see on laia baasiga maks. “Kõik saavad anda oma panuse sinna,” ütles Kallas.

Ometi unustab Reformierakonna juht lisada, et kuigi käibemaksu tõesti maksavad kõik inimesed, see ei mõjuta kõiki inimesi võrdselt. Nii kulub protentuaalselt suurem osa sissetulekutest käibemaksu maksmisele vaesematel inimestel, sest nemad on sunnitud kulutama peaagu kõik oma sissetulekud eluasemele, toidule ja esmatarbekaupadele.

Samas jõukad inimesed kulutavad väiksema osa oma sissetulekutest ning suudavad rohkem säästa ning investeerida. Erinevalt piima ja saia eest tasumisest pole ettevõtete aktsiaid ostes käibemaksu aga vaja maksta.

Sotsid maksustaks jõukaid

Lauri Läänemetse juhitud sotsiaaldemokraadid oravate ideega pole nõus. “Ärme maksusta vaesust, siis tekivad uued probleemid. Tavaliselt sotsiaalprobleemid, kuhu me hakkame riigieelarvest raha jälle juurde panema,” ütles ERR-ile Läänemets.

Käibemaksu tõstmise asemel soovivad sotsid hoopis kehtestada astmelist tulumaksu ning maksustada ettevõtteid.

“Maksustame jõukust, rikkust – ehk siis astmelise tulumaksu loogika, ja teiseks, lisaks inimesele peaks ettevõtted ka maksudega panustama ja ma arvan, et Eesti majandus ja ettevõtted on tegelikult sellel tasemel, et mõneprotsendilise maksupanuse nad suudavad anda,” seletas oma ettepanekut Läänemets.

Eesti maksusüsteem on Euroopa Liidus ainulaadne

Eesti on ainus Eiuroopa Liidu liikmesriik, kus korraga puudb nii astmeline tulumaks kui klassikaline ettevõtete tulumaks. Lisaks Eestile pole astmelist tulumaksu Bulgaarias, Ungaris ja Rumeenias. Klassikaline ettevõtete tulumaks puudub lisaks Eestile ka Lätis.

Omaette huvitav on tõdeda, et kõik ülalmainitud riigid on nii Eestist vaesemad kui ka kõrgema korruptsiooni tasemega korruptsioonitaju indeksi järgi (Corruption Perception Index).

Nii astmeline tulumaks kui ka ettevõtete tulumaks mõjutaks ennekõike jõukaid inimesi: kõrgepalgalisi ja ettevõtete omanikke.
Kas läheb läbi Reformierakonna plaan maksustada vaesust või sitside plaan maksustada jõukust, näitab aeg.