Kas sotsiaalkaitseminister kavatseb kärpida kõige vaesemate arvelt?
Reformierakondlase Signe Riisalo juhtimisel otsustas sotsiaalministeerium hakata töötama uue toimetulekupiiri arvestamise metoodika kallal. Kas kõige vaesemaid ootab elukallidusega paremas vastavuses olev abi? Siiski on kahtlusi, et heade kavatsustega alustatud reformi tegelik eesmärk võib hoopis olla kõige vaesemate arvelt säästmine.
Toimetulekutoetuse kehtiv süsteem
Kõigepealt teeme selgeks, mis on toimetulekutoetus ja kellele seda makstakse. Kõigepealt tuleb lahata toimetulekupiiri mõistet.
Selleks, et aidata inimestel mitte vajuda sotsiaalselt põhja, määrab riik toimetulekupiiri. See on Eestis esimese täiskasvanud pereliikme eest 200 eurot, teise eest 160 ja iga lapse kohta 240 eurot. Nii palju peaks jääma pere rahakotti alles pärast kommunaalmaksete, üüri või kodulaenu tasumist.
Kui raha vähem alles jääb, siis see on juba absoluutne vaesus ja riik kompenseerib omavalitsuste kaudu erinevuse toimetulekutoetuse näol. Ehk kui üksi elavale inimesele jääb kätte 140 eurot, antakse talle juurde 60. Kui jääb 90 eurot, siis saab 110. Kui sellest ei piisa kommunaalide maksmiseks, võib summa olla ka suurem.
Oluline on mainida, et toimetulekupiiri ei indekseerita elukalliduse tõusuga. Toimetulekupiiri määrab valitsus oma otsusega ning viimati tõsteti see 200 euroni juunis 2022. Kuna tollest hetkest kuni selle aasta septembrini tõusid hinnad poodides 9,0 protsendi võrra, reaalne abi, mida riik toimetulekutoetuse saajatele osutab, vähenes. Kui toimetulekupiiri oleks indekseeritud tarbijahinnaindeksiga, oleks see praegu 220 euro kandis.
Selleks aga pole sotsiaalkaitseminister raha valitsuses juurde küsinud.
Toimetulekutoetuse reform: kas probleemi leevendus või needus?
Samuti ei plaani sotsiaalkaitseminister küsida valitsuselt raha toimetulekutoetuse tõstmiseks ka järgmisel aastal. Ettekäändeks on toimetulekutoetuse arvestamise süsteemi uue metoodika välja töötamine. Metoodika peaks valmima alles jaanuariks 2025.
“Uus metoodika on teistsugune elukalliduse arvutamise viis. See peaks näitama adekvaatset pilti sellest, milline on miinimum, mis võimaldab majapidamisel põhikuludega hakkama saada. See uus süsteem peaks olema valmis 2025. aasta alguseks,” ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo ERR-ile.
Kõlab justkui kui hea ettevõtmine: kahju küll, et toimetulekupiiri praegu ei tõsteta, aga toimetulekutoetus peaks vähemalt tulevikus hakkama paremini inimeste vajadustele vastama. Või siiski pole kõik nii lihtne?
Nulleelarve kärpe sihikul on sotsiaalkulutused
Nimelt seisneb probleem selles, et sotsiaalministeeriumist oodatakse suurt kokkuhoidu: 2025. aasta eelarvesse sisse kirjutati lisaks maksutõusudele ka 150 miljoni euro eest kärpeid, mida otsima hakatakse.
Sellises mahus kärpekohad loodetakse leida järgneva aasta jooksul kolmest ministeeriumist – majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist, rahandusministeeriumist ning juba mainitud sotsiaalministeeriumist. Protsessi nimetab valitsus nulleelarve tegemiseks. Sotsiaalministeeriumi osa kärpekohtade leidmisest on 50 miljonit eurot.
Septembri lõpus avaldatud riigieelarve seletuskirjast nähtub, et valitsus loodab tulevikus nulleelarvega kärpekohtadele leidmisele üha enam: 2026. aastal loodetakse kokku hoida 200 miljonit ning 2027. aastal lausa 275 miljonit eurot.
Tekib õigustatud küsimus: kui sotsiaalkulutusi soovitakse kokku tõmmata, siis kuidas saab reformitud toimetulekutoetus olla praegusest närusest toetusest heldem? On ju nii, et kõrgem toetus pere või inimese kohta tähendab suuremaid kulutusi riigieelarvele.
Sotsiaalkaitseminister hakkab aga kärpekohti otsima.
Seetõttu on olemas realistlik oht, et toimetulekutoetuse reformimise järel muutuvad selle määrad veelgi väiksemateks ning niigi rangeid tingimusi toetusele kvalifitseerumiseks karmistatakse veelgi.
Samas on alati lootust, et minister leiab teisi kärpekohti ega hakka kõige vaesemate arvelt säästma. Lähima aasta jooksul peaks tõde selguma.