Nii liberaalid kui ka konservatiivid on suurettevõtete kasumite maksustamise vastu – ainult üks erakond on poolt

Rohkem kui 130 maailma riiki leppisid kokku suurettevõtete kasumite maksustamises vähemalt 15% maksumääraga. Maksuparadiiside ohjeldamise nimel sõlmitud kokkuleppe järgi hakkavad rahvusvahelised suurettevõtted maksma tulumaksu oma kasumilt parasjagu sellises riigis, kus see kasum on teenitud. Küll aga nii liberaalide kui ka konservatiivide heakskiidul sai Eesti erandi, mille järgi ei pea Eestis tegutsevad välismaised ettevõtted miinimumtulumaksu maksma, küll aga peavad seda tegema välismaal tegutsevad Eesti suurfirmad. Reformierakond, Eesti 200, Isamaa ja isegi EKRE kiidavad erandile takka ning ainult sotside seast kostab protestihääli.

Erandi taotlemine, mille järgi ei pea Eesti oma tulumaksusüsteemi muutma, ulatub veel 2021. aasta lõppu. Toona valitses Eestit Reformierakonna ja Keskerakonna koalitsioon. Vaatamata keskerakondlaste õiglase riigi retoorikale läksid nad Reformierakonna sooviga kaasa. Tulemus on see, et Eesti valitsus läks Euroopa Komisjonilt küsima erandi miinimumtulumaksu rakendamise osas, ja 2022. aasta Eesti selle erandi saigi.

Nüüd olukord on selline, et välismaal tegutsevad Eesti ettevõtted, mille käive ületab 750 miljonit eurot, hakkavad maksma vähemalt efektiivselt 15-protsendilist tulumaksu. Mitte Eestis, vaid seal, kus nende tulu on tegelikult teenitud. Näiteks tuleb nüüd oma välismaiste projektide kasumite pealt maksta vähemalt 15 protsenti tulumaksu Eesti Energial.

Eesti aga sai endale erandi 2030. aastani. Seega Eestis tegutsevad välismaised suurettevõttetut jaoks ei muutu mitte midagi ning senisest rohkem tulumaksu nad maksma ei pea.

Reform, Eesti 200, Isamaa ja EKRE on ühel meelel: ettevõtete kasumit senisest rohkem maksustama ei pea!

Praegu kehtib Eestis süsteem, mille järgi ei pea ettevõtted jaotamata kasumilt ühtegi senti tulumaksu maksma. Tegemist on Euroopa Liidus ainulaadse süsteemiga, sarnane skeem kehtib lisaks Eestile ainult Lätis.

Pole üllatav, et Reformierakond on erandi saamise üle uhke ega kavatse midagi Eesti kehtivas ettevõtete maksustamise süsteemis muuta: nemad on selle erandi ise välja kaubelnud endise rahandusministri Keit Pentus-Rosimannuse eestvedamisel!

Mida aga arvavad teised erakonnad? Riigikogu majanduskomisjoni liikmete arvamust uuris lahkelt hiljuti ERR. Vastused olid järgmised:

Eesti 200:

„Eesti 200 liige Tarmo Tamm ütles ERR-ile, et igasuguste erisuste tekitamine muudab süsteemi alati keerukamaks ning ettevõtetele võiks säilida praegune süsteem, kus tulumaksu maksad siis, kui kasumi välja võtad.

“Siis kui me selle ära kaotame, siis kaob ka viimane boonus ettevõtetele,” märkis ta.“

Olgu, Eesti 200 ongi Reformierakonna puudel, midagi muud oodata sealt polegi mõtet.

Isamaa:

“Ma olen absoluutselt vastu sellele suurettevõtete tulumaksule – kui sa oled end suureks töötanud, siis miks peab karistama sind selle eest, et sa oled suur? Mis seal vahet, kas oled suur või väike?” lausus Isamaa saadik Mart Maastik.

Maastik kiitis samuti Eesti praegust ettevõtete maksustamise korda ning nimetas seda super süsteemiks, mis 1990-ndatel, kui see kehtestati, viis Eestis majanduse tõusule.“

Olgu, Isamaa ongi rikastest, mitte tavainimestest hooliv erakond.

EKRE:

„EKRE-sse kuuluv Rain Epler ütles samuti , et süsteem, kus investeeritud kasumit ei maksustata, on igati mõistlik. Olukorras, kus maksustataks lisaks dividendidele ka ülejäänud kasum, tähendaks, et ettevõtted hakkaks otsima võimalusi, kuidas kasumit väiksemana näidata, lisas ta.

“Praegu on ka bürokraatiat vähem ja ettevõtete kulu aruandlusele väiksem. Eesti peaks säilitama selle süsteemi nii kaua kui võimalik,” lausus ta.“

Isegi niinimetatud „rahvaerakond“ valib kasumiahne ettevõtja poole – just ettevõtjat tuleks rahvuskonservatiivide arvates kaitsma lisamaksudest enim!

Sotsid:

Õnneks leidus üks saadik, kelle arvamus oli kasumite maksustamise teemal peavoolust teistsugune: „Majanduskomisjoni esimees, sotsiaaldemokraat Priit Lomp ütles samas, et kui kaaluda tuleks selle vahel, kas võtta raha riigieelarvesse ettevõtete kasumilt või panna käsi inimeste rahakotti, siis tuleks ilmselgelt eelistada esimest varianti.

Lomp nõustus, et 90-ndatel kaotatud ettevõtete tulumaks oli mõistlik otsus ning sellel oli ettevõtlusele suur mõju, kuid praegu ei saa seda mõju enam nii suureks pidada.

Lomp märkis samuti, et seal, kus raha teenimiseks on tehtud kõige vähem tööd, peaks riik maksutulu saama. Samas peaks vähemalt kaaluma ka ülejäänud ettevõtluse maksustamist, enne kui tarbimismakse tõsta või uusi kehtestada, lisas ta.“

Kas pole huvitav, et nii liberaalid kui ka konservatiivid on valmis iga hinnaga hoidma 90-ndatest pärit ettevõtjaid ülisoosivast süsteemist kinni? Oluline on ka meeles pidada, et ainult sotside esindaja julges öelda, et parem on maksustada ettevõtete kasumit kui tavainimeste rahakoti kallale minna.