Eesti pangad teenisid möödunud aastal pea miljard eurot kasumit – kas tõesti ei saanud neid pisut rohkem maksustada?

Eesti pangad teenisid 2023. aastal 940 miljonit eurot kasumit, teatas 29. jaanuaril Eesti Pank. Eestis ei kehtestatud erakorralist pangamaksu, seega ei laeku Eesti riigikassasse sellest kasumist kuigi palju raha. Samas Leedu ja Hispaania kehtestatud pangamaksud toovad nendele riikidele sadu miljoneid eurosid aastas.

Näiteks kehtestas Leedu pangamaksu pankade netointressituludele, mis ületavad märkimisväärselt pankade eelmiste aastate keskmist netointressitulu. Kokku ennustavad Leedu võimud, et pangad maksavad riigikassasse 2023. aasta eest üle 250 miljoni euro. Leedus kogutud maksutulu läheb riigikaitse tugevdamiseks.

Ka Hispaania sotsialistist peaminister Pedro Sanchez kehtestas pangamaksu, mida tema valitsus nimetas solidaarsusmaksuks. Maks rakendub ka energiaettevõtete samuti mühinal kasvanud kasumitele. Hispaania pangad ja energiahiiud tasusid riigikassasse juba eelmisel aastal üle 2,9 miljardi euro solidaarsusmaksu.

Pole üllatav, et Hispaania võimud otsustasid pikendada solidaarsusmaksu kehtimist veel kahe aasta võrra – kui pankadel on nii suured kasumid, siis võiksid nad ülejäänud ühiskonnaga kriisi ajal solidaarsed olla. Või, nagu ütles Hispaania rahandusminister Maria Montero: „Need, kel on rohkem, võiksid maksta rohkem.“

Muide Hispaania majandus on eelmisel aastal kasvanud, samas kui Eesti majandus on langenud. Ehk Eestis on erakorralise pangamaksu järele suuremgi vajadus. Paraku toetasid riigieelarve koostamisel seda ideed valitsuserakondadest ainult sotsid.

Eriti ilmekalt kirjeldab Eesti pankade pidu keset katku üks lakooniline Eesti Panga märkus.

“Pankade kasumlikkus ehk kasumi osakaal varadesse oli 2023. aastal ligikaudu 60 protsenti kõrgem kui pikaajaline keskmine,” märkis keskpank.

Mõelge ainult, mis juhtuks, kui pangad oleks jaganud kasvõi poole oma kasumi kasvust – mitte kogu kasumist – riigiga, mis saaks suunata saadud raha teedesse või näiteks Tallinna haigla ehitusse. 60 protsendi suuremad kasumid on 352,5 miljoni euro suuremad kasumid. Pool sellest summast on 176,25 miljonit eurot.

Ka madalama maksumäära puhul panustanuks pangad ikka kõvasti üle 100 miljoni riigieelarvesse. Riigieelarvesse, milles Reformierakonna sõnul pole isegi 10 miljonit eurot õpetajate palgatõusuks.

Siiski on lohutuseks üks hea uudis: 2025. aasta algusest tõuseb krediidiasutuste (ehk ka pankade) avansilise tulumaksu määr 14 protsendilt 18 protsendile. Samuti kaob regulaarselt jaotatud kasumilt makstav 14-protsendiline soodusmäär, selle asemel tuleb nii pankadel kui ka teistel kasumlikel ettevõtetel maksta 22 protsenti tulumaksu.

Paraku juba teenitud hiigelkasumeid need muutused ei puuduta.