Kaja Kallase suundumine Brüsseli tööle, erakondi raputanud skandaalid ning Euroopa Parlamendi valimiste järel parteide muutunud reitingud viitavad sellele, et Eesti poliitikas on tekkinud uus suur vastasseis. Kui veel hiljuti seisis valijate ees valik „Reformierakond või EKRE?“, siis praeguseks on Eesti kaheks populaarseimaks erakonnaks saanud hoopis Isamaa ja sotsiaaldemokraadid.
Ühe ajastu lõpp…
Veel 2023. aasta Riigikogu valimistel tundus, et valijate ees oli ainult üks valik: kas nad soovivad näha peaministriks Kaja Kallast või Martin Helmet. Toonane valijate vastus oli selge: nad eelistasid paremliberaalset Reformierakonda paremkonservatiivsele EKRE-le.
Seda enam, kui lisada Reformierakonna häältele oravatega äravahetamiseni ideoloogiliselt sarnase Eesti 200 hääled, siis kokku said poolteist aastat tagasi paremliberaalid veenva võidu, kogudes lausa 44,5 protsenti antud häältest. Eesti sai liberaalse valitsuse ning peamiseks opositsioonijõuks sai EKRE.
Kuid juba 2024. aasta Euroopa Parlamendi valimisteks kaotasid Reformierakond ja Eesti 200 üle poole oma toetusest – konkreetselt 24 protsendipunkti. Reformierakond pidi leppima kokku valimistel alles kolmanda tulemuse ja vähem kui 18 protsendiga antud häältest.
Ka EKRE toetus langes võrreldes viimaste Riigikogu valimistega 1,3 protsendipunkti, jäädes alla 15 protsendi piirile.
Kohe pärast valimisi hakkas nii paremliberaalide kui paremkonservatiivide ridades käärima: Kaja Kallas otsustas lahkuda Eestist Brüsselisse, Martin Helme kaotas kolmandiku oma Riigikogu fraktsioonist ning Eesti 200 uppus skandaalidesse ja vastastikesse süüdistustesse.
…ja uue ajastu algus
Seega lõppes Reformierakonna (ja nende ustava partneri Eesti 200) ning EKRE suur duell mõlema leeri hävinguga.
Oravate ja EKRE asemel tõusid Eesti kaheks populaarseimaks erakonnaks hoopis sotsiaaldemokraadid ja Isamaa. Mõlemad erakonnad suurendasid oma toetust kõigest pooleteise aastaga enam kui kaks korda. Isamaa platseerus napilt esikohale 21 protsendiga häältest. Isamaa kandadele astuvad sotsid, keda toetas 19,3 protsenti valijatest.
Tasub mainida, et jõujoonte muutumist Eesti poliitmaastikul kinnitavad ka eurovalimiste järel läbiviidud uuringud. Nii Kantar Emori kui Norstati küsitlustes on esikohal Isamaa, teisel kohal sotsiaaldemokraadid ja alles kolmandal kohal Reformierakond. Nii EKRE-t kui Eesti 200 tabas vabalangus ning Keskerakonna toetus eestlaste seas on langenud kõigest kahele protsendile – kunagi Eesti suurim erakond on muutunud venelaste nišiparteiks.
Valik on selge: paremale või vasakule
Kaja Kallase lahkumine Eesti poliitikast mõjub arvatavasti Reformierakonna toetusele laastavalt: vaatamata paljudele keerdkäikudele on ta alati olnud üks Eesti populaarsemaid poliitikuid. Hanno Pevkur või Kristen Michal ei suuda lähiajal koguda ligilähedaltki sama suurt populaarsust. Ühtlasi saadavad mõlemat meest skandaalid nii olevikust kui kaugest minevikust.
EKRE pereheitmine aga ainult kinnistab Isamaa rolli juhtiva parempoolse jõuna, kuigi uue konservatiivse partei tekkimine võib vähendada nii EKRE kui Isamaa toetust.
Kuna Eesti 200 allakäik paistab olevat peatumatu, nagu ka Keskerakonna toetuse kaotus eestlaste seas, jääb Eestis järele ainult üks suur vasakpoolne ja progressiivne erakond: sotsiaaldemokraadid.
Seetõttu hakkab Eesti poliitika tulevikku määrama uus vastasseis – Isamaa ja SDE kahevõitlus. Selle kahe erakonna erinevused ei saa olla suuremad.
Kui Isamaa toetab madalaid makse rikastele, siis sotsid toetavad astmelist tulumaksu ja suurettevõtete kõrgemat maksustamist.
Kui Isamaa soovib liikuda eratervishoiul põhineva ühiskonnamudeli poole, siis sotsid toetavad solidaarset tervishoidu, kus inimeste ligipääs ravile ei sõltu nende rahakoti paksusest või elukohast.
Kui Isamaa soovib pöörata ühiskonna väärtused ajas tagasi, siis sotsid toetavad soolist võrdõiguslikkust ning ajaga kaasas käimist.
Eestit ootab põnev periood, mida hakkab iseloomustama valik parempoolsete konservatiivide ja vasakpoolsete progressiivide vahel. See valik on ka rikkalikum kui paremliberaalse Reformierakonna ja paremkonservatiivse EKRE vahel otsustamine.