Pole saladus, et üüri- ja kinnisvarahinnad on Eestis üldiselt kasvanud kiiremini kui palgad. Ometi pole Eesti ainus sellise probleemiga silmitsi seisev riik. Mujal arenenud riikides kehtestatakse probleemi leevendamiseks üürihindade kasvu piiravaid reegleid ning ehitatakse üürimaju.
Eesti kinnisvarahinnad on teinud 14 aastaga Euroopa suurima tõusu
Euroopa Liidu statistikaameti Eurostati värskest aruandest selgub, et Eesti kinnisvara- ja üürihinnad on tõusnud viimase 14 aastaga rohkem kui kolm korda, moodustades nõnda suurima hinnatõusu kõikide EL-i riikide seas.
Nii tõusid eluasemehinnad Eestis alates 2010. aastast kuni 2024. aasta esimese kvartalini välja tervelt 223 protsenti, samas kui EL-is keskmiselt oli hinnatõusuks ainult 49 protsenti.
Üürihinnad tõusid Eestis sama ajaga aga 201 protsenti, EL-is oli vastav näitaja ainult 24 protsenti.
Võrdluseks: 2010. aastast kuni 2024. aasta esimese kvartalini tõusis Eesti keskmine palk nominaalselt ainult 139 protsenti – üüri- ja eluasemehindade hinnatõus on olnud oluliselt kõrgem.
Arenenud riikides ei tohi üürileandja piiramatult üüri tõsta
Miks on üür tõusnud peaaegu 10 korda vähem Euroopa Liidus tervikuna kui Eestis? Vastus on lihtne: enamikes Euroopa riikides, sealhulgas kõikjal Lääne-Euroopas – Saksamaal, Prantsusmaal, Hollandis ja Hispaanias – kehtivad kindlad reeglid, mis piiravad üürileandjate õigusi üürihinda tõsta.
Näiteks ei tohi Hollandis üürihinda tõsta rohkem kui aastase inflatsiooni ja veel ühe protsendi võrra. Kui tervikuna tõusevad riigis hinnad aastaga kolm protsenti, siis üüri ei tohi tõsta rohkem kui neli protsenti.
Isegi maailma kõige kapitalistlikumas riigis – USA-s – on president Joe Bideni juhitud valitsus teinud ettepaneku keelata suurtel üürileandjatel tõsta üürihindu rohkem kui viie protsendi võrra aastas. Kui üürileandja siiski tõstab üüri kiiremini, jääb ta maksusoodustustest ilma. Kui isegi USA-s on üürihindu võimalik reguleerida, siis miks seda ei saa teha ka Eestis?
Kodude kättesaadavus on parem, kui riik aitab uusi elamuid ehitada
Samas ei soovi peaaegu mitte keegi elu lõpuni korterit või maja üürida – inimesed tahavad elada päris oma kodus. Õnneks aitab riigi jõuline sekkumine leevendada ka kinnisvarahindade tõusu.
Näiteks teatas USA valitsus sel nädalal 325 miljoni dollari eraldamisest, et ehitada 6500 uut kodu kättesaadava hinnaga mitmes osariigis. Tegemist on osaga programmist, mille kaudu on juba eraldatud kokku üle viie miljardi dollari kättesaadava hinnaga kodude ehitamiseks. Pikas plaanis soovib Valge Maja saada aga kongressilt heakskiidu rohkem kui kahe miljoni uue kodu ehituseks.
Ka uus Briti vasakpoolne valitsus lubab ehitada iga aasta 300 000 uut maja või korterit, kaasates selleks nii avaliku kui erasektori rahastust.
Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen teatas aga koguni eluasemevoliniku ametikoha loomisest komisjoni uues koosseisus, mis vihjab Brüsseli soovile pöörata senisest rohkem tähelepanu kodude kättesaadavusele ning suunata valdkonda senisest rohkem ressursse.
Eesti vajab ambitsioonikat eluasemepoliitikat
Eestiski pole uue ja soodsa elamukinnisvara ehitus riigi poolt uus nähtus: sotsiaaldemokraatide eestvedamisel käivitati juba 10 aastat tagasi üürielamute programm, mille raames on uued üürikodud kerkinud paljudes omavalitsustes. Valitsuserakonnad lubavad värskes koalitsioonilepingus selle programmiga edasi minna. Ka Tallinna linn panustab samuti vahendeid uute sotsiaalmajade ehitamisse.
Siiski näitab statistika, et üüri- ja koduhindade kasvu ohjeldamiseks on vaja senisest olulisemalt suuremat riigi sekkumist. Vaba turg teenib ainult kõige jõukamate ja varakamate huve – riigi sekkumine pakkumise suurendamiseks – rohkemate majade ehitamiseks – ja üüri tõusu piiramiseks aitab aga kõiki üürnikke ja päris oma kodu omamise poole püüdlevaid inimesi.