Reformierakond keeldus metsaraiet piiramast – nagu ikka läks kasum ärimeestele, eurotrahvi maksab maksumaksja
Eesti metsakatte hõrenemine lageraiete tõttu ei üllata kedagi, kes on viimastel aastatel vähegi metsas käinud. Kuid lisaks tohutule kahjule loodusele ja kohalike inimeste elukeskkonna halvenemisele terendab Eestile liigse metsaraie eest ka tohutu trahv Euroopa Liidult. Ometi seda oleks võinud vältida, kui Reformierakonna juhitud kliimaministeerium poleks pead liiva alla peitnud.
Üleraie töttu tuleb süsinikukvoote osta
Tehniliselt pole tegemist trahviga: Eesti on lihtsalt kohustatud ostma juurde süsinikukvoote, sest maha raiutud mets mõistagi enam süsinikku siduda ei saa.
Kui aastaid on Eesti liigseid süsinikukvoote hoopis teistele EL-i riikidele müünud, siis üleraie tõttu on olukord muutunud. Kuna mitmed teised EL-i riigid peavad samuti ostma süsinikukvoote, võib riikide vahel minna hinnasõjaks. Sõltuvalt kvootide lõplikust hinnast, läheb liigne metsaraie Eestile maksma kuni 330 miljonit eurot ehk umbes 250 eurot iga Eesti elaniku kohta, imikust vanurini!
Võib vaielda, kas EL-i kvoodisüsteemi reeglid on õiglased ning kas need ei võiks olla paindlikumad. Ometi peaksid poliitikud ja ametnikud lähtuma kehtivatest „mängureeglitest“, eriti kui nende muutmist pole lähiajal oodata. Paraku magasid praegune kliimaminister Yoko Alender ja tema eelkäija selles ametis Kristen Michal kriisi maha.
Reformierakonna ministrid keeldusid metsaraiet piiramast
2023. aasta alguses kirjutas sotsiaaldemokraadist keskkonnaminister Madis Kallas alla määrusele, mille järgi pidid raiemahud riigimetsas vähenema 1310 hektarit ehk 13,5 protsenti aastas. Otsust kritiseeris toonane peaminister Kaja Kallas, kelle sõnul polevat sots selleks temalt heakskiitu saanud.
Sama aasta suvel nimetati keskkonnaministeerium ümber kliimaministeeriumiks ning kliimaministriks tõusis tulevane peaminister Kristen Michal.
Michal otsustas tõmmata Madis Kallase kavandatud raiemahtude vähenemisele pidurit: uue määruse järgi väheneb uuendusraiete pindala aastatel 2024-2028 võrreldes eelmise perioodiga „mikroskoopiliselt“. Just nii kirjeldas Michali otsust ajaleht Postimees, mida vaevu saaks süüdistada rohehulluses.
Kasum töösturile, trahv maksumaksjale
Michali otsuse tõttu väheneb metsaraie pindala vähem kui 0,5 protsenti aastas – sisuliselt raiutakse Eestis järgmistel aastatel sama palju metsa kui varem. Sel suvel Michalilt ministriametis teatepulga üle võtnud reformierakondlane Yoko Alender pole neid plaane karvavõrdki muutnud. Seda vaatamata asjaolule, et liigsele metsaraiele järgneda võivast EL-i karistusest on meedia kirjutanud juba kuid järjest.
Tulemus on ootuspärane: Eesti mets sõitis graanulitena Taani katalamajadesse, metsatöösturid teenisid kopsaka kasumi, Eesti maksumaksjal tuleb kogu see lõbu oma taskust kinni maksta ning kriisi põhjustanud Reformierakonna poliitikud, nagu tavaliselt, mitte millegi eest ei vastuta!