Eile, 9. septembril avaldati majandusprognoos, mille kohaselt on selle aasta majanduskasv lausa 9,5 protsenti. Meenutuseks, veel aprillis arvati, et 2021. aasta majanduskasv tuleb 2,5 protsenti. Maksudena peaks sel aastal riigitulusse laekuma 6,4 protsenti rohkem ehk kokku 8,79 miljardit eurot.
Nii-öelda maast leitud raha on üle poole miljardi euro. Kaja Kallase valitsus aga plaanib veelgi kärpeid, näiteks hariduses ja Politsei- ja Piirivalveametis. Need kaks valdkonda erinevad selle poolest, et kui haridusvaldkonnas tervikuna tahetakse kärpida ja õpetajate palka siiski minimaalselt tõsta, siis PPA-s ehk meie turvalisust tagavate töötajate arvu juba kärbitakse, palgatõusust pole seal juttugi. Selle asemel et töötajate arvu vähendada, tuleks praegu olemasolevate palku tõsta – sest nagu eksperdid ütlevad, parim sotsiaaltoetus on ühtlaselt kõrged palgad.
Maksuliste tulude prognoos on võrreldes kevadprognoosiga suurenenud 6,4 protsenti 8,79 miljardi euroni.
Peale kindlustunde eluliselt olulistes valdkondades nagu haridus ja siseturvalisus aitaks ühtlaselt kõrged palgad turgutada Eestis sisuliselt kaduvat keskklassi ehk keskmiselt ära elavaid inimesi. Nende hulka saaks veelgi suurendada selle abil, et suunata rohkem töökohti maale. Praegu on kolmveerand vabadest töökohtadest Tallinnas ja Harjumaal.
Üks asi on palk ja töökoht iseenesest, teine asi aga töökoha kvaliteet ja rahulolu sellega. Päris huvitav fakt on, et vaid viiendik vilunud töötajatest on lojaalsed ja pühendunud ehk annavad endast tööl maksimumi. Mis pidurdab ülejäänud 80 protsenti? Kehvad oskused, sealhulgas digivaldkonnas, vilets juhtimine ning rahulolematus töö ja füüsilise töökohaga.
Järelikult peab panustama täiskasvanuõppesse. Üheks valitsuse prioriteediks peaks olema digilõhe vähendamine ja seda saab teha vaid ümberõppe abil. Hea töökoha saab see, kellel on head arvuti- ja sotsiaalsed oskused, sealhulgas keeleoskus.
Üheks valitsuse prioriteediks peaks olema digilõhe vähendamine ja seda saab teha vaid ümberõppe abil.
Me ei peaks ajama taga majanduskasvu, sest majanduskasv ise ei taga heaolu kõigile. Me peame vaatama, mis teenib inimest ja ladusalt toimivat ühiskonda, mitte juhtima riiki nagu iga hinna eest kasumit taotlevat ettevõtet. Kui ettevõtlusest eeskuju võtta, tuleks vaadata iduettevõtet: inimestel silmad säravad, ettevõtte väärtus kasvab, kedagi ei kahjustata.