Juba vähem kui kahe nädala pärast saavad sakslased teada, kes neid uues Liidupäevas esindama hakkab. Kui valimisõhtul ei tule erilisi üllatusi, haarab esikoha sotsiaaldemokraatlik erakond (SPD). Veel pool aastat tagasi ennustati SPD-le ajaloolist kaotust ja halvimat tulemust pärast I maailmasõda. Kuidas on Saksa sotsiaaldemokraatidel ometi õnnestunud mitte ainult surma veerelt pääseda, vaid ka järgmise valitsuse kõige tõenäolisemaks juhiparteiks saada?
Tekst: Mark Gerassimenko
Programm
Üks seletus peitub SPD valimisprogrammis. Poolteist aastat tervise- ja majanduskriisi on toonud esile ning süvendanud paljusid sotsiaalseid probleeme. Saksamaal on vaesusriskis elavate inimeste osakaal ainult veidi väiksem kui Eestis – 15 protsendi kandis. Madalapalgalised töötajad nagu kassapidajad, bussijuhid ja tööstustöölised on pidanud elama suurema nakatumise riskiga, sest nende puhul ei tule kaugtöö mõistagi kõne alla. Ühtlasi on nad olnud esimesed, kes kriisis töö kaotasid.
Õppimine interneti teel on süvendanud lõhesid edukatest ja vähem edukatest perekondadest pärit laste vahel. Üüri- ja kinnisvarahindade tõus lööb nii vaeste kui ka keskklassi rahakoti pihta, viies rahulolematuse kasvuni. Kliimakriis on samuti sakslastele kohale jõudnud: juulis hukkus tulvades üle 180 inimese – suurim arv poole sajandi jooksul. Hiljutise küsitluse järgi on 51% valijate jaoks peamiseks valimisotsuse langetamise teemaks tõusnud sotsiaalne õiglus, jättes kaugele maha isegi koroona- ja kliimakriisi ning migratsiooni.
Tagasi juurte juurde
Tekkinud olukorras on SPD naasnud oma juurte juurde ning koostanud otsustavaid muutusi pakkuva, kuid realistliku valimisprogrammi. Peamiste lubaduste seas on miinimumpalga edasine tõus 8,5 eurolt 12 eurole (vähemuspartnerina Angela Merkeli juhitud koalitsioonis suutis SPD läbi suruda riikliku miinimumpalga esmakordse kehtestamise 2015. aastal), sotsiaalelupinna ehitamine ning üürihindade tõusu piiramine, õiglasem ühtne tervishoiusüsteem ning kõrgemad baaspensionid ja töötutoetused.
Kust kavatseb erakond selle kõige tarvis raha leida?
Kantslerikandidaat ja praegune rahandusminister Olaf Scholz (pildil) mainib igal võimalusel ideed kehtestada kõige jõukamatele sakslastele üheprotsendiline varamaks ning vajaduse korral tõsta kõrgepalgaliste ja ettevõtete tulumaksu. Lisaks soovitakse investeerida kiiremasse, kuid õiglasemasse rohepöördesse. Sotsiaaldemokraatide sotsiaalselt ja rahanduslikult vastutustundlik programm võib tuua hiiglaslikke muutusi miljonite sakslaste elus – paremuse poole.
Probleemide lahendaja Scholz
Just Scholz on saanud erakonna kampaania esinäoks. Kui konservatiivse CDU kandidaadid ei taha oma ebapopulaarse juhi ja kantslerikandidaadi Armin Lascheti pilti oma valimisreklaamidele pannagi, siis SPD plakatitelt paistab kaugelt suur Scholzi kuju lihtsa loosungiga: „Deutschlands Zukunft. Scholz packt das an.“ Ehk eesti keeles: „Saksamaa tulevik. Scholz teeb selle korda.“ Scholzi juhtimiskogemus pandeemia tumedaimal tunnil on pälvinud valijate poolehoiu – just Scholz on olnud majanduse päästepaketi elluviija. Nii Saksamaa ettevõtted kui ka elanikud on saanud kriisi ajal suurt tuge, eriti võrreldes Eestiga.
Scholz pole alati populaarne olnud. Ta kaotas erakonna juhivalimised vasakpoolsetele kandidaatidele 2019. aasta lõpus. Sotsiaaldemokraadid on tõemeeli arutanud valitsusest lahkumist, kui CDU ei olnuks nõus koalitsioonileppe avamisega. Pandeemia on plaanidele vee peale tõmmanud. Ometi pole erinevalt mõnedest vasaktsentristlikest erakondadest nagu UK Tööerakond SPD-s sisemist käärimist ja eri leeride ägedat võitlust olnud. Mõõdukas Scholz võttis omaks paljud vasakpoolsed poliitikad ning aasta tagasi augustis määrati ta erakonna kantslerikandidaadiks vastaskandidaatideta.
Saksamaa sotsiaaldemokraadid näitavad, kuidas on võimalik kombineerida kindlat ja tõestatud juhtimist otsustavaid muutusi tõotavate poliitikatega. Mõõdukas nägu ja radikaalne võitlus ebaõigluse, ebavõrdsuse ja kliimamuutuste vastu paistab olevat sakslaste valik sel septembril.