Praegu on veel haruldane, et riigil on eraldi kaugtööseadus. Selline on vastu võetud 2020. aasta septembris Hispaanias. Kodutööd reguleeriv seadus piirab aga ettevõtete paindlikkust ja kohustab neid katma ka neid kulusid, mida nad ei ole valmis kandma.
Enne pandeemiat oli kodus töötamine Hispaanias üsna haruldane. Nende statistikaameti andmetel tegi enne tervisekriisi mõningal määral kaugtööd ligi kolmandik töötajatest. Täpsustava uuringu andmetel töötas pooltel tööpäevadel kodus vaid 4,8 protsenti töötajatest. Samal ajal oli Hollandis selliseid töötajaid 14 protsenti, Soomes 13,3 ja Luksemburgis 11 protsenti. Üks suuri kaugtöö takistusi oli Hispaanias tööõiguslik vaakum, mis osalt kaugtööseadusega lahendusi sai.
Kodus töötajaks loetakse töötajat, kes töötab kolme kuu jooksul kodus vähemalt 30 protsenti töötundidest. Ettevõte peab katma töötaja kaugtöö tegemise kulud.
Tööandjad seadusest ei vaimustu
Mõlemad, nii 30 protsendi fikseerimine ja kulude katmine, kaitseb töötajat. Ent ettevõtjad soovivad neist reeglitest kõrvale hiilida ja kohustusi vältida. Tööandjad on ka väljendanud, et kodutöö määramine protsendiga on maailma kõige vähem paindlik lähenemine, seadus ei ole ajakohane ja olevat loodud lockdown’i ajaks.
Samuti on seadusele ette heidetud vähest kujutlusvõimet. Kodutöö tulevikuks peaks olema midagi muud kui see, mida tehti hädapärase lahendusena pandeemia ajal. Hädas on näiteks väiksemad ettevõtted, kes ei suuda kahe tööviisi paralleelseid kulusid katta. Selle asemel on tehtud töötajatega erikokkuleppeid ning ettevõtjatel käib üle jõu neid kokkuleppeid nüüd seaduse raami tõmmata.
Töötajad kimpus töö ja eraelu piiri tõmbamisega
Paljud on ka Eestis näinud, et esialgsed töö ja kodu ühtesiduvad eelised võivad osutuda hoopis puudusteks. Inimesed on hädas töö ja koduse elu segunemisega, kannatab töö ja eraelu tasakaal.
Kõik-ühes-lahendus on tähendanud nii mõnigi kord, et kannatab väikeettevõtte kasv – kliendid kaovad, kui kliendisuhete eest ei jõuta hoolitseda.
Pandeemia saabudes muutus kodus töötamine sisuliselt normiks kõigile, kelle puhul see vähegi kõne alla tuli. Hispaanias tegi kaugtööd peaaegu pool töötajatest.
Turvalisus ja privaatsus kaalukeelel
Murekoht on ka kodude kontrollimine riskianalüüsi käigus. Nimelt on Hispaania kaugtööseaduses ka säte selle kohta, et ettevõtte ja töötaja kokkuleppe üks miinimumnõudeid on töö tegemise koha riskianalüüs. Keerukaks teeb selle aga Hispaania põhiseaduses olev artikkel 18, mis ütleb, et kodu on puutumatu – seda ei tohi minna töökohana kontrollima isegi koduomaniku enda loal.
Kroonviiruse tõttu kohustuslik kodutööle hüppamine polnud väljakutse ainult erasektorile. Ka Hispaania avalik sektor osales selles, kuid praegu on kodus null avaliku sektori töötajat. Murekoht on küberturvalisus. Kui kodus oldi, siis sisuliselt toimus kõik ilma protokollideta, turvaprobleeme lahendamata. Märtsis 2021 oli näiteks Hispaania töötukassa lunavararünnaku sihtmärk, mis koos meeletu ülekoormusega halvas 710 töötukassa kontorit ja 52 virtuaalkontorit.
Hispaania avaliku sektori töötajate puhul kaugtööseadus ei kehti. Selle asemel kehtivad riigihaldusministeeriumi nõuded. Oktoobris kutsuti riigiteenistujad tagasi kontorisse ja kaugtöö piirdus viiendikuga nende tööpäevast. Kiirele kontorisse naasmisele aitas kaasa kodanike mure – kui neil oli abi vaja, ei olnud kedagi, kes neid aitaks.
Kaugtöö on käinud Hispaaniast üle nagu moeröögatus, mis oli haripunktis eriolukorra ajal märtsis 2020. Pärast seaduse vastuvõtmist sama aasta septembris on kaugtöö ulatus taandunud. Sellistes tingimustes nagu praegu pole see võitnud tööandjate südameid, kuigi võib olla tõhus töövorm.