Tšiili presidendivalimised võitis vasakpoolne kandidaat Gabriel Boric
Vasakpoolsetel jõulukingitus käes
Tšiili presidendivalimised võitis endisest tudengiliikumise juhist vasakpoolne kandidaat Gabriel Boric. Vastaskandidaadiks oli avalikult endist diktaatorit Pinochetit jumaldav paremäärmuslane Jose Antonio Kast. Teisisõnu valis Tšiili esmakordselt pärast diktatuuri lõppu sotsialistist kandidaadi ning diktatuuri järele nostalgitseva kandidaadi vahel.
Enne Mart Laari Eestis oli Tšiili üks esimestest riikidest, kus Augusto Pinocheti võimuletuleku järel algasid ulatuslikud äärmuslikud turumajanduslikud neoliberaalsed reformid. Kuigi pikapeale väljus Tšiili Pinocheti juhtimisel katastroofilisest majandusseisust, oli sellel tohutu hind inimeludes, rääkimata tsensuurist. Eri andmetel tapeti režiimi kindlustamiseks 3000 kuni 20 000 inimest.
Seega võib ka öelda, et neoliberalism sündis 1970ndatel Tšiilis ja see suri täna Tšiilis.
Gabriel Boricit ei oota muidugi ees lillepidu. 35-aastasena Tšiili ajaloo noorimaks presidendiks asuval mehel ei pruugi õnnestuda kuigi ulatuslikke reforme ellu viia – presidendivalimiste esimese vooruga samal ajal valitud parlament on väga tasavägine. Vasakpoolsete ülekaal on väike ning toetub sõltumatutele saadikutele. Lisaks korraldatakse järgmisel aastal Tšiilis ka rahvahääletus uue põhiseaduse üle, mida praegu koostab mõni kuu tagasi valitud põhiseaduse assamblee. Seal on vasakpoolsed siiski ülekaalus.
On märkimisväärne, et jõukatele maksude tõstmise kõrval kavatseb vast valitud presidentlahti saada erapensionidest – meie mõistes pensioni teisest sambast – ning naasta maksudest riiklike pensionide maksmise juurde. Milleks see hea on? Riiklikud pensionid aitavad vältida pensionilõhet, mis meil Eestiski jõudsalt kasvab sedamööda, kuidas püsib palgalõhe, olgu sooline või erialane.