Soome peaminister Sanna Marin pidas Soome sotsiaaldemokraatliku partei volikogu istungil 20. novembril kõne, kus rõhutas, et heaoluriigi säilimise tarvis peab igaüks oma panuse andma, sest: „see on lõppkokkuvõttes usalduse küsimus heaoluühiskonna vastu. Usaldus, et suudad julgelt oma unistusi ellu viia, ja kindlustunne, et abi on alati saadaval, kui seda vajad.“
„Soome heaoluühiskond on edulugu. Oleme näidanud, et kui inimestele on igapäevaselt kättesaadavad sotsiaal- ja tervishoiuteenused, tõuseb ka nende majanduslik heaolu.“
- „Meie liikumisel on koht ja tulevik. Esindame ilmavaadet, mis toob stabiilsuse ja turvalisuse inimeste igapäevaellu.“
- „Me kõik vajame mingil eluetapil abi, hooldust või muid teenuseid. Igaüks meist on kokku puutunud arsti, sotsiaalteenuste või muude heaoluteenustega. Seda tööd tehakse suure pühendumisega. Ka meie ühiskonnana peame üles näitama tunnustust ja tagama, et valdkonnas jätkuks häid ja atraktiivseid töökohti. Töökohti, kus töötajad saavad ennast tunda hästi ja mis võivad seega aidata meil kõigil hästi hakkama saada.“
- „Tugev heaolu põhineb tugeval majandusel. /–/ Tulevikuinvesteeringutel põhinev majanduspoliitika töötab. /–/ Kui majandusel läheb halvasti, on riigil vastutus. Toetades ühiskonna põhiteenuseid, tugevdame inimeste heaolu ja rahalist jätkusuutlikkust.“
- „Peame jääma põhjamaise heaoluühiskonna ja selle põhisammaste juurde: toimetulekukindlus, sotsiaal- ja tervishoiuteenused ning haridus ja oskused.“
SDP esimehe Sanna Marini kõne erakonna volikogu istungil 20. novembril 2021
Head sõbrad!
Soome heaoluühiskond on edulugu
Oleme näidanud, et kui inimestele on igapäevaselt kättesaadavad sotsiaal- ja tervishoiuteenused, tõuseb ka nende majanduslik heaolu. Oleme näidanud, et kui kvaliteetsesse haridusse on kaasatud kõik, oleme ühiskonnana targemad kui inimesed üksikult kokku.
On jõutud kuulutada, heaoluühiskond kuulub minevikku. Väidetavalt pole see pikemas perspektiivis jätkusuutlik. Meie, sotsiaaldemokraadid, ei nõustu. Mäletame ka seda, kuidas mõni aasta tagasi räägiti sotsiaaldemokraatiast kui päikeseloojangu liikumisest. Rohkem eksida pole võimalik! Kui nüüd Euroopat vaadata, siis sotsiaaldemokraadid on esikohal näiteks Saksamaal, Hispaanias ja Portugalis ning kõigis Põhjamaades, välja arvatud Island. See näitab, et meie liikumisel on koht ja tulevik. Esindame ilmavaadet, mis toob stabiilsuse ja turvalisuse inimeste igapäevaellu.
Kui räägime heaoluriigist, sotsiaal- ja tervishoiust, siis liiga sageli räägime ainult infrastruktuurist, ma isegi ütleksin, betoonist. Betoon on oluline, kuid kõige olulisem on inimene. Räägime siis sellest, mida tähendab sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna reform inimese igapäevaelus.
- See tähendab, et põlvehaigusega abi otsiv vanur saab kiiresti arsti poole pöörduda. See tähendab, et suure õppekoormuse juures saab vaimset tuge vajav noor kiiresti vaimse tervise teenuseid. See tähendab, et esmatasandi tervishoid on inimestele lähedal. See tähendab kiiresti abi saamist väikeste vaevuste korral ja maailma parimat ravi suurte terviseprobleemide korral.
- Omastehoolduse toimimiseks vajame hooldusgarantiid ja piisavaid kvaliteetseid avalikke teenuseid ja teenindusvõrgustikku.
- Arsti juurde peab saama nädala jooksul, kättesaadavaks teha vaimse tervise teenused ja ka hambaravi peab olema kõigile õigel ajal kättesaadav. Iga soomlane, olenemata oma elukohast, peab saama loota abi kättesaadavusele.
Teine meie jaoks oluline teema on sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna ehk SOTE töötajate heaolu
Ilma piisava arvu oskuslike, motiveeritud ja heaoluspetsialistideta ei ole meil tõhusat teenust. Koroonapandeemia on Soome SOTE töötajatelt palju nõudnud ja koorem on olnud raske.
Sotsiaal- ja tervishoiuteenuste ning päästetöötajate heaolu on minu jaoks väga oluline teema. Me kõik vajame mingil eluetapil abi, hooldust või muid teenuseid. Igaüks meist on kokku puutunud arsti, sotsiaalteenuste või muude heaoluteenustega. Seda tööd tehakse suure pühendumisega. Ka meie ühiskonnana peame üles näitama tunnustust ja tagama, et valdkonnas jätkuks häid ja atraktiivseid töökohti. Töökohti, kus töötajad saavad ennast tunda hästi ja mis võivad seega aidata meil kõigil hästi hakkama saada.
Kolmas teema, mille tahan tõstatada, on teenuse kasutajate vaatenurk. Kindlasti on meil kõigil oma arvamus oma valla teenuste kvaliteedi ja funktsionaalsuse kohta. Kas saame vastuvõtule, kui vaja ja kui lihtsalt me seda saame? Kas teenused on samas kohas või peame abi otsima erinevatest kohtadest ja mitme telefoninumbri kaudu?
Meie, sotsiaaldemokraatide jaoks on teenuste kättesaadavus, kasutajasõbralikkus ja tõhusus põhieesmärgid. Teenused peavad pidevalt kohanema ja arenema ning olema inimestele paindlikult kättesaadavad. Soovime tagada, et Soome hoolekandeteenused oleksid kvaliteedi ja kasutajasõbralikkuse poolest maailmatasemel.
Kallid kaaslased, tugev heaolu põhineb tugeval majandusel
Tänu valitsuse majanduspoliitikale on pikaajaline finantsjätkusuutlikkus parem, kui enne koroonat välja paistis.
Meil on õnnestunud leevendada majandusšokki ja sellega kaasnenud võlakoormust. Eelarvedefitsiidi vähendamine, mis veel aasta tagasi näis nõudvat miljardeid kärpeid ja kümnendit, võib ilma olulise korrigeerimiseta realiseeruda lähiaastatel. Taustaks on see, et jõudsime kiiresti taastada majanduskasvu. Tööhõive olukord on pidevalt paranenud ja meie vahe Rootsiga pole 21. sajandil kunagi olnud nii väike.
Mida see ütleb?
See näitab, et tulevikuinvesteeringutel põhinev majanduspoliitika töötab.
See ütleb, et kui majandusel läheb halvasti, on riigil vastutus.
See ütleb, et toetades ühiskonna põhiteenuseid, tugevdame inimeste heaolu ja rahalist jätkusuutlikkust.
Kallid kaaslased, me ei saa aga rahul olla seni saavutatuga. Soome jaoks on tuleviku võtmeküsimus, millist majanduspoliitikat me edaspidi ajame. Kas oleme Euroopa investeeringute lainel? Kas oleme valmis investeerima teadus-, arendus- ja koolitusteenuste kättesaadavusse?
Kui me ei panusta rohelisele üleminekule ja vajalikesse investeeringutesse digiteerimisele, siis on suur oht, et kaotame oma konkurentsivõime teiste riikide ees. Rootsi, Hollandi ja Saksamaa näited ütlevad meile, et riik on võtmas uut aktiivset rolli. Selline suundumus on meil olnud alates 2019. aasta parlamendivalimistest, kuid on üsna oluline küsimus, kas see jätkub ka pärast seda ametiaega. Kas liigume Euroopaga samas suunas või triivime kasinuse teele ja kaotame välisinvesteeringuid ning töökohti?
Järgmisena tahaksin tõstatada teema, mis on väga oluline ja tõsine. Ma tean, et olete ka selle pärast mures.
On oluliselt süvenenud probleemid tööjõu kättesaadavusega avalikus sektoris
Ekspertide nappus on probleem kõikjal Soomes ja see puudutab avaliku sektori kõrval ka erasektorit.
Eriti keeruline on olukord sotsiaal- ja tervishoiusektoris, kus näiteks õdede, arstide ja sotsiaaltöötajate ametikohtadel on vabu kohti. Samuti oleks Soome eri paigus suur nõudlus hariduse ja alushariduse valdkonna spetsialistide järele.
Oskuste nappus on tõeline probleem ja on saamas takistuseks nii majanduskasvule kui ka õitsengule. Lahendused pole lihtsad, kuna tegemist on mitmetasandilise probleemiga.
Seega vajame tööturule rohkem eksperte. Eksperte võib sageli leida erineval viisil. Olulised on head töötingimused ja tööheaolu toetavad meetmed. Seega tuleb tähelepanu pöörata sellele, millised tööandjad me nii avalikus kui ka erasektoris oleme.
Samuti vajame rohkem tööpõhist sisserännet. Liigne bürokraatia või muud ebavajalikud takistused ei tohi olla takistuseks ekspertide Soome sisenemisel. Samas tuleb jälgida, et Soome tööturg järgiks samu reegleid. Töötingimusi ja mängureegleid tuleb järgida nii, et iga töötaja staatus oleks kaitstud.
Lisaks tuleb keskenduda ka neile, kes ühel või teisel põhjusel on parasjagu tööturult eemal. Valitsus ja tööminister Tuula Haatainen on teinud palju, et üha rohkem inimesi saaks tööturul osaleda.
Oleme asutanud Työkanava (sihtsuunitlusega tööotsinguportaal puuetega inimestele), et toetada puuetega ja osalise puudega inimeste juurdepääsu tööturule. Kui te ei saa töötada, on oluline saada abi ja tuge. Tugi peab olema saadaval ka hiljem tööle naasmiseks.
Kui me ei tegutse, on kulud nii inimlikult kui ka rahaliselt märkimisväärsed. Puue läheb ühiskonnale igal aastal maksma mitu miljardit. Keskmiselt läheb iga päev pensionile umbes 50 inimest ning psüühikahäired on kujunenud kõige levinumaks töövõimetuspensioni põhjuseks.
Soovime investeerida tööle naasmise võimalusse. Ei ole lihtsalt jätkusuutlik ega mõistlik toimetada töötud-või-100-protsenti-tööl-ühiskonnana.
Peame jääma põhjamaise heaoluühiskonna ja selle põhisammaste juurde: toimetulekukindlus, sotsiaal- ja tervishoiuteenused ning haridus ja oskused. Kroonviiruse pandeemia on näidanud, et Põhjala heaoluühiskond loob meile ka edaspidi parimad tingimused kriisidest ülesaamiseks.
Selleks, et meie heaoluriik säiliks ka tulevaste põlvede jaoks, peame igaüks omal moel ja omalt poolt selle ülesehitamisse panustama. See on lõppkokkuvõttes usalduse küsimus heaoluühiskonna vastu. Usaldus, et suudad julgelt oma unistusi ellu viia, ja kindlustunne, et abi on alati saadaval, kui seda vajad.
Seetõttu ei saa me jääda sinna, kus oleme, tuleb pidevalt edasi liikuda. Seetõttu viime ellu SOTE-reformi, mis tagab inimestele ka edaspidi võrdse kohtlemise ja õiglase sissetuleku. Teeme seda selleks, et inimesed saaksid jätkuvalt usaldada Põhjamaade heaoluühiskonna mudelit ja sotsiaaldemokraate.
Hanno Matto vabatõlge
Fotod: SDP