Vaktsiinikahjude fondi puudumine Eestis annab vale signaali

Laila Kaasiku artikkel

Koroonaviirushaigus on palju suurem risk tervisele kui vaktsiinid. Paljud aga loodavad, et nad suudavad viirust vältida ning pole nõus vaktsineerimise riski võtma.

Peamine vaktsineerimata jätmise põhjus on hirm koroonavaktsiini kõrvalmõjude ees. Hirm ka selle ees, mis saab, kui ei saa enam tööl käimisega hakkama.

Kuigi tõsisemad kõrvaltoimed on vaktsiinidel väga haruldased, võib hirm nende ees mõjutada paljusid. Ka väikesed kõrvaltoimed nagu valu ja palavik võivad paljudele tunduda suure riskina – näiteks takistada neil järgmistel päevadel tööle minemast. Ja paljud sõltuvad iga päeva palgast.

Peaministri soovitus vaktsiinitüsistuse all kannatajal vaktsiini tootjalt kahjud sisse nõuda on äärmiselt absurdne ja ülbe olukorras, kus inimene ei ole võimeline isegi tööl käima, ammugi mitte suurfirmaga ebavõrdset kohtuvõitlust pidama. Pealegi pole see vaktsiini tootja, kes inimesi vaktsineerima survestab, ähvardades neid liikumisvabadusest, tööst ja arstiabist ilma jätta. Neoliberaalne Eesti käitub oma inimestega Suure Peetri kombel – pandeemia on meil kõigil ühine ja me kõik peame selle vastu võitlema, aga selle vastu võideldes viga saamine on sinu enda risk.

Neoliberaalne Eesti käitub oma inimestega Suure Peetri kombel – pandeemia on meil kõigil ühine ja me kõik peame selle vastu võitlema, aga selle vastu võideldes viga saamine on sinu enda risk.

Peaminister Kallase jutul, et vaktsineerimiskahjude fond annaks rahvale “vale signaali” selle kohta, et vaktsineerimisel on kõrvalmõjud, ei ole alust. Inimesed teavad juba ammu, et vaktsineerimisel on kõrvalmõjud. Mitmed on seda omal nahal kogenud ja jagavad oma kogemusi tuttavate ringis ja sotsiaalmeedias. Keegi ei usu, et Soomes on vaktsiinikahjud, aga Eestis imekombel mitte.

Eesti inimeste elujärg pole nii hea, et neil tervisehädast väljatulekuks abi vaja ei oleks. Kui riik seda ilmselget reaalsust ignoreerib, siis saavad inimesed hoopis signaali, et seda riiki ega selle pakutavat vaktsiini ei saa usaldada.

Vale signaali annab hoopis see, kui riik survestab vaktsineerima, aga vastutust selle eest võtta ei taha.

Vaktsineerimist kaaluv inimene teeb sellest järelduse, et vaktsineerimisest oodatavad kahjud on nii suured, et need käiksid riigil üle jõu – seega peab see vaktsiin tõesti ohtlik olema!

 

Olgu risk kui väike tahes, ei saa nõuda, et inimene riskiks ühiskonna heaks tervise ja eluga, kui see ühiskond ei taga talle ja tema perele riski realiseerumise korral isegi vajalikku ravi ja elamisväärset sissetulekut.

Et inimesed julgeksid end rohkem vaktsineerida, tuleb ka Eestis luua ravikahjude, sh vaktsiini kõrvaltoimete hüvitamise süsteem. Fondist kompenseeritaks vajalik ravi, töövõime kaotusest tulev sissetuleku langus ja surma korral hüvitis lahkunu perele. Kui tõsised vaktsiinikahjud on haruldased, on kulu riigile väike, inimeste kindlustunde kasv aga oluline.

Et inimesed julgeksid end rohkem vaktsineerida, tuleb ka Eestis luua ravikahjude, sh vaktsiini kõrvaltoimete hüvitamise süsteem.

Ravikahjude fondi loomiseks on portaalis rahvaalgatus.ee ka petitsioon.

Selline kindlustus võiks anda paljudele vaktsineerimiseks julgust. See puudutab just neid, keda on kõige rohkem vaja vaktsineerida – kehvema tervisega osa vaktsineerimata inimestest, kes oma tervise ja võimalike kõrvalmõjude pärast kõige rohkem mures on ja keda haigus võiks kõige raskemini tabada.

Seega, kui me ühiskonnana tahame, et inimesed oleks nõus võtma väikest riski kõigi eest, siis peame olema valmis ka vastutama ja seda riski maandama indiviidi eest. Kohustuste peale panemisega riigi poolt peab kaasnema ka vastutus elanike ees, kes neid kohustusi täidavad.

Kui sõdur sõjas viga või surma saab, siis võtab riik selle eest rahalise vastutuse. Sama peaks kehtima ka sõjas viirusega – siis oleks meil vabatahtlikke rohkem ja kaotused väiksemad. Vaktsineerima minejate turvatunne pole praegu küll see koht, kust riigi raha kokku tuleks hoida. Iga vaktsiinikahjude kompenseerimise fondi loomisega viivitatud päev maksab elusid.

Kui nõustud algatusega, saad allkirja anda siin:

Laila Kaasik. Foto: erakogu
Teksti autor Laila Kaasik on bioloogia magistrant ja Erakonna Eestimaa Rohelised liige.
Artiklid samast kategooriast