Ajalooline otsus: suurettevõtted hakkavad esimest korda veerandsajandi jooksul tulumaksu maksma
Koalitsioonilepingus sisaldavatest kokkulepetest on enim kõneainet tekitanud loomulikult julgeolekumaksu kehtestamine. Kuid kui käibemaksu ja tulumaksu kahe protsendipunkti võrra kergitamine Reformierakonna juhitud valitsuse poolt ei peaks kedagi enam üllatama, siis klassikalise ettevõtete tulumaksu taastamine on tõepoolest ajalooline otsus. Viimati maksid Eestis tegutsevad ettevõtted tulumaksu kogu kasumilt 1999. aastal.
Veelgi märkimisväärsem on see, et toonane otsus vabastada jõukatele ärimeestele kuuluvad kasumid tulumaksust oli läbi surutud just Reformierakonna poolt. Nüüd see sama Reformierakond on loobunud oma peamisest ideest, millega tuldi poliitilisele areenile 1990. aastate keskpaigas. Seega saab ettevõtete tulumaksu taastamist pidada seda sammu pikalt nõudnud sotsiaaldemokraatide strateegiliseks võiduks.
Jõukad hakkavad panustama ka
Vaate toimetus toetab igati ettevõtete tulumaksu taastamist: on ju ilmselge, et kui peaaegu kogu ettevõtlusvara Eestis kuulub kas välismaalastele või 10 protsendile kõige jõukamatest eestlastest, siis on äärmiselt ebaõiglane, kui ettevõtete kasumid on tulumaksust vabastatud.
Sisuliselt on Eestis alates 2000. aastast kehtinud rikkaid soosiv süsteem, mis nõuab palgatöötajatelt ja isegi pensionäridelt tulumaksu näol riigieelarvesse panustamist, kuid ei nõua seda kodumaistest miljonäridest ja välismaalastest ettevõtete omanikelt.
Eriti kui võtta arvesse, et Reformierakonna rahandusminister Jürgen Ligi tunnistas, et ta soovinuks ettevõtete tulumaksu taastamise asemel tõsta käibemaksu veelgi rohkem, siis otsus kasumlikelt ettevõtetelt lisapanust küsida paistab ainuõige. Kui Ligi on mingi idee vastu, siis tõenäoliselt on see hea idee.
Lõppkokkuvõttes vajab riigikaitse lisaraha ja riigieelarve puudujääk vajab vähendamist. Kui riik vajab toimimiseks lisaraha, siis parem võtta see jõukatelt kui vaestelt. Esimestel, erinevalt viimastest, on vähemalt mingi vaba raha olemas. Ning kõige jõukamad inimesed Eestis on suurettevõtjad.
Keskerakonna ootamatu kannapööre
Kuid kõige veidram kogu selle loo juures on Keskerakonna üleöö tekkinud vastuseis ettevõtete tulumaksu taastamisele. Nii erakonna juht Mihhail Kõlvart kui ka Riigikogu keskfraktsiooni juht Lauri Laats ütlevad nagu ühest suust, et ettevõtete kasumi maksustamine kahjustavat majandust. Laats läks veelgi kaugemale ja nõudis kõrgepalgalistele sotsiaalmaksu soodustust ja dividendide maksustamise vähendamist.
Ehk siis Keskerakond on miskipärast hakanud kaitsma suurettevõtjate ja mitmekordse keskmise palga teenijate huve.
Kusjuures seisab Keskerakonna ametlikus programmis, et tsentristid kavatsevad võimule tulles „taastada klassikaline ettevõtete tulumaks“. Ju siis tõesti ei tasu erakondade programme usaldada. Vähemalt mitte Keskerakonna oma.
Kaugel 1999. aastal oli Keskerakonnal rohkem mõistust: toona hoiatas keskfraktsioon, et „ettevõtete tulumaksu kaotamisega kasvab suure osa inimeste reaalne maksukoormus ja halveneb elatustase.“
Ja nii läkski: kui kasumlikud ettevõtted ei maksa makse, siis teeb seda keegi teine. Näiteks madalapalgaline inimene ja pensionär, kelle kogu sissetulek kulub käibemaksuga maksustatud kodukuludele ja toidule. Kui 1999. aastal oli Eesti käibemaksu määraks 18% ja ettevõtted maksid tulumaksu, siis praegu on käibemaks 22% ja tõuseb varsti veelgi.
2027. aasta Riigikogu valimistel saavadki Eesti kodanikud vastata küsimusele: kas tahate hullult kõrget käibemaksu kõigile või mõõdukalt kõrgemat tulumaksu ettevõtetele? Loodetavasti saab siin vastus olla ühemõtteline.