Oktoobri alguses said tööandjate ja ametiühingute keskliit kokkuleppele alampalga tõusus. Mäletatavasti jätsid aasta tagasi Jüri Ratase ja EKRE valitsus alampalga regulaarse suurendamise tegemata. Nüüd tõuseb töötasu alammäär küll kenad 12 protsenti, kuid moodustab ikkagi vaid 39,5 protsenti Eesti Panga prognoositavast keskmisest palgast 2022. aastal.
- Lahenduseks oleks tulumaksuvaba miinimumi tõstmine samas tempos alampalga kergitamisega.
- Igaühe panus on vääriline – kui inimene teeb ausat tööd, siis peab ta saama sellest ka ära elada.
Pärast justkui head uudist alampalga tõusust on kõik jälle vaikne, nagu oleks kõik kõige paremas korras. Aga ei ole! Valesti on kaks asja. Esiteks: praeguse seisuga sööb tulumaks pool alampalga kasvust ära – tervelt 30 eurot palgatõusust läheb maksudeks ja vaid 40 lisaeurot saab kätte. Lahenduseks oleks mõistagi ka tulumaksuvaba miinimumi tõstmine samas tempos alampalga kergitamisega.
Teiseks on alampalga määr Eestis võrreldes teiste Euroopa riikidega liiga väike. See kõigub praegu 40 protsendi künnisel ja kipume sellestki igal aastal allapoole libisema. Paljudes Euroopa riikides on alampalk pool keskmisest palgast.
Keskmise palga saaja on liiatigi müütiline olevus, keda kohtab harva – paljudes ametites teenitakse tegelikkuses keskmisest palgast märksa väiksemat palka.
Eestis justkui häbenetakse rääkida äraelamist võimaldavast palgast. Meil on esiplaanil neoliberalistlik maailmakäsitus: vaesed on ise süüdi, pingutagu aga rohkem, kui ei pinguta, on ise laisad. Vasakpoolsed näevad maailma veidi teisiti: igaühe panus on vääriline – kui inimene teeb ausat tööd, siis peab ta saama sellest ka ära elada.