Eesti Üliõpilaskondade Liidu nõunik Allan Aksiim on kirjutanud selge ja üldarusaadava artikli asjaoludest, mida eelkõige tuleks kõrghariduse rahastamise juures silmas pidada.
Esitame siin kolm väljavõtet artiklist:
„Kui raha ei ole ning seda juurde tulemas ka ei tundu olevat, siis tunduvad paremad konkreetsed, kuigi valulikud otsused, mitte aeglane virelemine.“
„Doktorantide vähene rahaline tugi on olnud pikalt teada (660 eurot stipendiumit riigilt ja heal juhul ülikooli poolt pajukit juurde) ning just sel sügisel jõudis riigikokku eelnõu, mis seda olukorda parandama peaks – toetuse asemel hakatakse tulevikus doktorantidele maksma Eesti keskmist palka. Kas ja millisel määral see suurendab Eesti enda kõrgharidussüsteemi seest inimesi meelitama teaduskarjääri, on asi, mida lähiaastatel huviga jälgida.“
„.. loodan, et arutelu, kuidas, milleks ja mismoodi kõrgharidust edaspidi väärikalt rahastada, kogub tulevikus tuure ning tuleb esile ka rohkem konkreetseid ettepanekuid, kuidas ülikoolidele ja kõrgkoolidele pandud ülesandeid ja ootusi rahastada.“
