Alampalga läbirääkimised: ametiühingud nõuavad tööandjatelt kokkuleppest kinni pidamist
Sel nädalal algasid läbirääkimised ametiühingute ja tööandjate vahel, mille käigus lepitakse kokku järgmise aasta miinimumpalga suuruses. Ametiühingute sõnul soovivad nad, et alampalk tõuseks 12 protsenti ehk pretsedenditu 100 euro võrra kuus. Kuigi selline tõus oleks kooskõlas 2023. aastal sõlmitud hea tahte kokkuleppega, püüavad tööandjad toona antud lubadest taganeda.
Valitsus, ametiühingud ja tööandjad leppisid 2023. aasta maikuus, et miinimumpalk peaks tõusma järk-järgult 2027. aastaks 50 protsendini keskmisest palgast. Tasub ära mainida, et see pole mingi unelm, vaid on paljude Euroopa riikide praktika ning Euroopa Liidu soovitus. Sellise nõudmisega on korduvalt esinenud ka Eesti sotsiaaldemokraadid.
Ametiühingud nõuavad 920-eurost alampalka, ärimehed on vastu
“Neid inimesi, kes saavad alampalka, on Eestis üle 20 000. Kõige rohkem on neid ikkagi teenindussektoris, näiteks koristajad. Aga ka veoautojuhid, kui kummaline see ka poleks. See on sellepärast, et neil kasutatakse sissetuleku suurendamiseks sellist varianti nagu päevaraha ja palganumber on väike. On leitud selline kokkuhoiuvõimalus. Teenindussektoris ma seda pole märganud, nemad elavadki sellest väikesest palgast,” ütles ERR-ile Ametiühingute Keskliidu juht Kaia Vask.
Praegu teenivad alampalga saajad kõigest 820 eurot kuus, millest reaalselt laekub töötaja pangakontole alla 770 euro. Selle summaga tuleb paljudel inimestel toime tulla kõigis Eesti paikades – nii Jõhvis, Võrus kui ka isegi Tallinnas. Just nii vähe väärtustatakse kümnete tuhandete eestlaste tööd, kes annavad endast parima kaheksa tundi päevas, 40 tundi nädalas.
Vask ütles samuti, et sotsiaaldemokraatide välja pakutud alampalga 12-protsendine tõus oleks mõistlik. Tööandjate Keskliidu esindaja Arto Aas pole aga sellise alampalga tõusuga nõus.
“Paraku on majanduses suhteliselt kehv ja ebakindel aeg, nii et väga kõrgeteks lootusteks ei ole põhjust. Meie võtame aluseks Eesti Panga kõige värskema prognoosi ja vaatame, missugune kasv on,” ütles Aas. Enne majandusprognoosi avaldamist väitis Aas, et palku oleks võimalik tõsta ainult neli kuni viis protsenti.
Kehtiva kokkuleppe järgi peaks miinimumpalk tõusma hoopis 930 euroni kuus
Ametiühingud rõhutavad aga eelmisel aastal sõlmitud kokkuleppe täitmise tähtsust.
“Meil on tööandjatega kokku lepitud astmed, mida mööda alampalk peaks tõusma, kuni ta jõuab siis 50 protsendini keskmisest palgast. Järgmiseks aastaks peaks see olema 45 protsenti keskmisest palgast,” sõnas Vask.
Tasub ära mainida, et miinimumpalga tõstmine 50 protsendini keskmisest palgast pole mingi unelm, vaid on paljude Euroopa riikide praktika ning Euroopa Liidu soovitus. Sellise nõudmisega on korduvalt esinenud ka Eesti sotsiaaldemokraadid.
Kui võtta aluseks Vase meelde tuletatud 45 protsendi näitaja ning Eesti Panga keskmise palga prognoos, siis tegelikult peaks miinimumpalk senise kokkuleppe järgi tõusma ligi 930 euroni kuus ehk 13,2 protsenti.
Nimelt kasvab järgmisel aastal keskmine palk Eesti Panga prognoosi järgi pea seitse protsenti ehk 2064 euroni kuus. 45 protsenti sellest on 928 eurot ja 80 senti.
Teisisõnu on ametiühingud niigi teinud järeleandmisi, nõudes ainult 12-protsendist alampalga tõusu rohkem kui 13 protsendi alusel. Tööandjad aga räägivad sõnamurdlikult ainult neljaprotsendisest palgatõusust, mis jääks alla isegi keskmise palga kasvule! Seda vaatamata kokkuleppele, mille järgi alampalga suhe keskmisse palka peaks hoopis tõusma.
Eestis on tekkinud kummaline olukord, kus tavaliselt kõige rohkem lepingutest kinnipidamise olulisusest jutlustavad ettevõtjad keelduvad enda allkirjaga kokkulepet täitmast. Siiski võiks tööandjad meeles pidada Vana-Rooma vanasõna: pacta sunt servanda – lepingut tuleb austada.