Analüüs │Kas Kaja Kallase Reformierakond soovib teha ühise valitsuse Tanel Kiige juhitud Keskerakonnaga?

Mitmed Tallinna opositsioonierakonnad eesotsas Reformierakonnaga esitasid neljapäeval umbusaldusavalduse linnapea Mihhail Kõlvarti vastu. Märgiliseks peetakse käigu ajastust: see leidis aset kõigest kolm päeva enne Keskerakonna erakorralist kongressi. Kas on võimalik, et Reformierakonna umbusaldusavaldus Kõlvarti vastu on oravate vihje, keda nad Keskerakonna järgmiseks juhiks toetavad?

Pärast umbusaldust oleks Reformil raske Kõlvartiga ühist valitsust teha

Poliitmängud Eesti suurimas omavalitsuses ei toimu ilma kooskõlastuseta erakondade juhtkondadega. Seega saab väita, et Kaja Kallas oli umbusaldusavaldusest kindlasti teadlik või lausa käskis oma alluvatel seda Kõlvarti vastu esitada.

Meedias on spekuleeritud umbusalduse tegeliku põhjuse ja ajastuse kohta. Kuigi ametlik põhjus on „liikluskaos Tallinnas“, pole see eriti usutav: remonditööd on kestnud Tallinnas juba pool aastat järjest ning osa neist pigem juba on jõudmas lõpu poole. Keskerakonna rahvasaadik Lauri Laats väljendas hiljuti arvamuse, et Kõlvarti umbusaldamise katse tegelik eesmärk on viia tähelepanu kõrvale Reformierakonna enda skandaalidest. Küllap selles on tõetera sees.

Samas on võimalik, et avalikult Kõlvartit rünnates püüab Kaja Kallas sekkuda Keskerakonna sisevalimistesse. Ilmselgelt pärast Kõlvarti niivõrd jõulist ründamist Reformierakonna poliitikute poolt on muutumas nullilähedaseks tõenäosus, et Mihhail Kõlvarti juhtimisel läheks Keskerakond koalitsiooni Reformierakonnaga. Vähemalt kindlasti mitte lähiaastatel, kui üldse. See aga tähendaks Keskerakonnale opositsiooni jäämist. Tanel Kiige suhtes Reformierakonna poliitikud ja Kaja Kallas on aga olnud kriitikaga palju vaoshoitumad, mis võib osutuda talle suureks eeliseks.

Oravatel oleks huvi kutsuda koalitsiooni Eesti 200 asemel Keskerakond

Tuleb meeles pidada, et Kaja Kallase valitsuse all on tiksumas peaministri skandaali kõrval veel üks pomm: kivina kukkuv Eesti 200 toetus. Kui Reformierakonna enda toetus püsib 25% tasemel, siis Eesti 200 toetus on kukkunud viimastes arvamusküsitlustes valimiskünnisele päris lähedale ehk 6% juurde. Sellises olukorras oleks Kaja Kallasel huvi leida keegi teine Eesti 200 asemele.
Loomulikuks valikuks oleks Keskerakond: EKRE ja Isamaa nõuavad hüsteeriliselt iga päev peaministri tagasiastumist, seega nendega koostööd teha ei saaks.

Kuigi Tanel Kiik on samuti avaldanud seisukoha, et Kallas võiks peaministritoolilt lahkuda, on ta viimastel päevadel pehmendanud oma positsiooni, hetkel ainult kutsudes üles luua Riigikogu uurimiskomisjoni Kaja Kallase juhtumi lahkamiseks. Komisjon võib ju ka jõuda järeldusele, et Kallase käitumises oli kõik juriidiliselt korrektne.

Tanel Kiik on ise sõnanud usutluses ERR-ile, et tema soovib muuta Keskerakonna liberaalsemaks. Liberaalsem Keskerakond oleks kindlasti oravatele mugavam koalitsioonipartner kui konservatiivne Kõlvarti juhitud Keskerakond.

Tsentristlik liberaalne koalitsioon on võimalik ainult Kiigega

Õigupoolest Reformierakonna, Keskerakonna ja sotsiaaldemokraatide võimalik valimisliit oleks Kiige soovitud muutuste elluviimisel ideoloogiliselt üpriski orgaaniline moodustis. Paremliberaalse Eesti 200 asendamine praeguses valitsuses vasakliberaalse Kiige juhitud Keskerakonnaga nihutaks valitsuse poliitikaid vasakule, muutes neid hoolivamateks tavainimeste murede suhtes, kartmata minetada valitsuse liberaalset suunda väärtusküsimustes.

Koalitsioonis Reformierakonna ja sotsiaaldemokraatidega oleks Tanel Kiige juhitud Keskerakond otsuste langetamisel kaalukeeleks, asudes ise tsentris ehk poliitiliselt nimetatud kahe erakonna vahel. Küll aga sellise valitsuse moodustamiseks tuleks Kiigel toetada Kaja Kallase jätkamist peaministrina. Siiski on märke, et vaatamata praegusele skandaalile ta võib seda teha.

Nii üks suurimaid Tanel Kiige toetajaid Keskerakona juhivalimistel Jaanus Karilaid on seletanud oma nägemust järgmise erakonnajuhi rollist ja eesmärkidest lihtsalt: ta toetab Tanel Kiike, sest ei taha „näha Keskerakonda isolatsioonis“. Seegi on vihje, et koalitsiooni Reformierakonnaga võib olla kaalumisel. Praeguses Riigikogu koosseisus pole võimalik moodustada ühtegi koalitsiooni ilma Reformierakonnata: oravate 37 kohta 101-st on lihtsalt liiga palju.

Meenutame, et Jüri Ratas sai Eesti peaministriks kõigest paar nädalat pärast erakonna juhiks tõusmist. Kas on võimalik, et pühapäevaste juhivalimiste järel kutsub Kaja Kallas koalitsiooni Keskerakonda? On ju Kallas ja Kiik juba teinud edukat koostööd, kui üks oli peaminister ja teine terviseminister.

Keskerakonnal avaneks siis võimalus ellu viia oma poliitikaid, mitte mõttetult istuda veel kolm ja pool aastat opositsioonis. Kuid see oleks võimalik ainult siis, kui delegaadid toetavat Tanel Kiike, mitte Mihhail Kõlvartit.