Briti Tööerakond kattis eelarveaugu ja suurendas tervishoiu rahastust sentigi tööinimestelt võtmata
Kui vasaktsentristlik Briti Tööerakond tuli juulikuiste parlamendivalimiste järel võimule, selgus, et 14 aastat riiki valitsenud konservatiivid jätsid uuele valitsusele pärandiks 22 miljardi naela suuruse eelarveaugu. Lisaks sellele venisid Briti solidaarse tervishoiusüsteemi ravijärjekorrad ajalooliselt pikkadeks. Nende probleemide lahendamiseks ei jäänud uuel valitsusel muud valikut kui tõsta makse – kuid erinevalt Eestist tõusevad Suurbritannias maksud ainult rikastele ja ettevõtetele, mitte tavainimestele.
Eelarveprobleeme saabki lahendada teisiti kui käibemaksu tõstes
Nii teatas Tööerakond juba enne valimisi, et see ei tõsta käibemaksu, eraisikute tulumaksu või töötajate sotsiaalmaksu. Sellest lubadusest pidas leiboristist rahandusminister Rachel Reeves ka kinni.
Nimelt teatas Reeves sel nädalal, et tulevasest aastast tõusevad tööandja sotsiaalmaks ja kapitalitulumaks ning kaovad pärandimaksusoodustused ühest miljonist naelast suuremale pärandile.
Samal ajal kinnitas Reeves, et käibemaks, tööandja sotsiaalmaks ja kütuseaktsiis ei tõuse. Eraisikute tulumaks aga isegi langeb osadele palgasaajatele: leiboristist rahandusminister teatas, et tulevastel aastatel indekseeritakse astmelise tulumaksu kohaldumise astmeid inflatsiooniga.
Võrdluseks: Eestis kehtiv maksuküür algab ikka alates 1200 eurost kuus, nagu oli juba selle kehtestamise ajal 2018. aastal. Ometi on hinnad selle ajaga tõusnud ja raha on kaotanud osa oma väärtusest. Ka Briti konservatiivide valitsuse ajal olid kõrgemate maksumäärade rakendamise piirid külmutatud, mis tähendas hiilivat maksutõusu keskklassile. Leiboristid aga kinnitasid, et see piir, millest alates tuleb kõrgemat maksumäära maksta, lükkub inflatsiooni võrra edasi.
Kontrast Eestiga on rabav: kui ühes riigis tõstetakse eelarveprobleemide lahendamiseks käibemaksu, siis teises riigis suurendatakse makse rikastele ja ettevõtetele; keskklass ja madalapalgalised aga saavad koguni väikese tulumaksulangetuse.
Solidaarse tervishoiu turgutamiseks mindi jõukate ettevõtjate, mitte patsientide rahakoti kallale
Kui konservatiivide jäetud eelarveauk ületab 20 miljardi naela piiri, siis Tööerakonna maksutõusud rikastele toovad kokku 40 miljardit naela riigieelarvesse. Kuhu läheb see vahe?
Vastus võib Teid üllatada: leiboristide valitsus suunab lõviosa lisanduvast maksutulust tervishoidu. Konservatiivide valitsuse ajal kasvasid ravijärjekorrad mühinal: tervelt 7,6 miljonit britti ootas eelmise talve seisuga järjekorras ravi, neist üle poole kauem kui kolm kuud järjest.
Selle probleemi lahendamiseks eraldab uus vasaktsentristlik valitsus Briti „Tervisekassale“ (NHS) täiendavalt 22,6 miljardit naela aastas raviteenuste osutamiseks ja 3,1 miljardit naela aastas investeeringuteks haiglatesse.
Mainimist väärt on asjaolu, et patsientide omaosalus ei suurene: visiidi- või retseptiravimitasu tõstmise asemel otsustas uus Briti valitsus võtta lisaraha ettevõtetelt.
Lisaks kõigele ülalmainitule muutsid leiboristid paindlikumateks ka valitsuse eelarvereeglid, mis võimaldab võtta rohkem laenu tingimusel, et seda kasutatakse investeeringuteks majandusse ja taristusse.
Briti Tööerakond näitab, kuidas saab lahendada eelarve- ja tervishoiuprobleeme ka teisiti kui kõigi makse lausaliselt tõstes – on võimalik piirduda ka ainult kõige rikkamatelt ja ettevõtetelt lisapanuse küsimisega, kaitstes tavalisi palgatöötajaid maksutõusude eest. Eesti erakondadel on, kellest õppust võtta.