Eesti 200 juht: pensionid on liiga kõrged!

Eesti 200 juhi, haridusminister Kristina Kallase meelest kasvavat Eesti sotsiaalkulutused ja pensionid „ülikiiresti“, mistõttu polevat mingit muud valikut kui „üle vaadata pensionide indekseerimist“. Maakeeli: Eesti 200 juht tahab tulevased pensionitõusud kas osaliselt või täiel määral ära jätta.

Minister valetab – kulutused pensionidele on Eestis naabrite omadest madalamad

Ometi ei kinnita avalikult kättesaadav statistika, et Eesti riik kulutaks liiga palju pensionidele – pigem vastupidi. Nii selgub Eurostati andmetest, et 2022. aasta seisuga kulutasid EL-i riigid keskmiselt riiklike pensionide maksmiseks 10,4% sisemajanduse koguproduktist (SKP). Eestis oli vastavaks näitajaks ainult 6,9%. Isegi Poola ja Tšehhi valitsused kulutasid pensionide maksmiseks vastavalt 9,3% ja 7,9% SKP-st, Soome aga koguni 13,5%.

Teisisõnu kulutab Eesti pensionide maksmiseks vähem kui Euroopas on kohane ning isegi vähem kui mitmed Eestist vaesemad Ida-Euroopa riigid!

Pole üllatav, et Eesti Statistikaameti andmetel elab tervelt 55% pensionäridest suhtelises vaesuses. Üksikute pensionäride seas on vaesusmääraks lausa 79,1%. Pole üllatav, sest keskmine vanaduspension on Eestis hetkeseisuga ainult 774 eurot kuus.

Tegelikkuses aga saab enamik pensionäridest madalama summa kätte, sest keskmise numbri tõstavad eripensionärid ja kuni pensionile minekuni kõrget palka teeninud inimesed.

Eesti pensioniindeks on hoopis ebapiisavalt helde

Kusjuures pole Eesti pensioniindeks praegugi kuigi helde: see sõltub 80% ulatuses sotsiaalmaksu laekumise kasvust ja seega sisuliselt keskmise palga kasvust, 20% ulatuses aga inflatsiooninäitajast.

See-eest Suurbritannias tõusevad riiklikud pensionid kas keskmise palga tõusu võrra või inflatsiooni võrra, sõltuvalt sellest, kumb näitaja on suurem.

Milles seisneb erinevus? Võrdluseks: 2022. aastal tõusid Eestis hinnad ametliku arvutuse järgi 19,4%. Pensionid tõusid 2023. aasta aprillis aga ainult 13,9% võrra, sest sotsiaalmaksu laekumine kasvas oluliselt vähem kui kerkisid hinnad. Kui oleks Eestis kehtinud aga Briti süsteem, oleksid pensionid tõusnud eelmisel aastal just 19,4% võrra ehk poolteist korda kiiremini kui tegelikkuses.

Kallas vastandab eri põlvkondi ja lõhestab ühiskonda

„Pensioniindeksi ülevaatamist“ põhjendas Kallas lisaks sellega, et tema sõnul ei jõua „noorem põlvkond lihtsalt [pensione] kinni maksta“.
Tegelikkuses pole nii, et igasugu pensionide maksmiseks vajalikud maksutõusud peavad laskuma just noorte või üldiselt tööealiste õlgadele.

Üheks näiteks on ettevõtete kasumimaks, mille kehtestamises leppis hiljuti valitsus kokku aastateks 2026-2028 julgeolekumaksu osana. Tavaline inimene seda maksu ei maksa.

Miks mitte küsida lisapanust pensionide jätkuvaks indekseerimiseks ja erakorraliseks tõstmiseks just kasumlikelt ettevõtetelt ja kõrgepalgalistelt?

Ometi ei toeta Kristina Kallas ei astmelist tulumaksu ega ettevõtete kasumimaksu püsivaks tegemist.

Paistab, et proua Kallas on unustanud, et pensionäridel ja nende lähedastel on valimistel palju rohkem hääli kui välismaiste suurettevõtete omanikel. Samas pensionärid Kallase erakonnale ka suuri annetusi ei tee, seega ei peagi Eesti 200 juht neid suuremate pensionide väärilisteks.