Kaja Kallas otsustas kostitada eestlasi talve tuleku puhul järjekordse valega: peaministri sõnul olevat inimeste ostujõud juba jõudnud kriisieelsele tasemele. Eesti Panga analüütik Rasmus Kattai tõi aga statistikaandmetele viidates välja, et keskmist palka teeniva inimese ostujõud jääb tunduvalt alla 2021. aasta kevade tasemele.
Järjekordne peaministriga seotud skandaal algas sellest, kui Kaja Kallas ütles Vikerraadio saates “Stuudios on peaminister”, et Eesti inimeste reaalne ostujõud olevat juba jõudnud kriisieelsele tasemele.
“Reaalne ostujõud on juba jõudnud kriisieelsele tasemele ja inimeste reaalne ostujõud on suurem kui inflatsioon,“ rääkis peaminister.
Ometi on tegemist sulaselge valega. Kuigi keskmise palga ostujõud on tõesti hakanud viimastel kuudel inflatsiooni aeglustudes veidi paranema, on täieliku taastumiseni veel pikk tee minna.
2023. aasta oktoobris sai keskmise palga saaja osta kuue protsendi võrra vähem kaupu ja teenuseid, kui 2021. aasta aprillis. Jah, vahepeal langus oli suurem – augustis 2022 moodustas keskmise palga ostujõud ainult 87 protsenti 2021. aasta aprillikuisest tasemest.
Paraku ei pruugi järelejäänud mahajäämuse tasa tegemine tulla kuigi kergelt.
“Meil ühest küljest on hinnakasv selgelt aeglustunud, aga samamoodi aeglustub ka palgakasv. Majanduse tervis pole hetkel kiita ja meil pole ette näha, et majandus tervikuna ja erasektor saaks jalad alla. Ettevõttel pole võimalust palka kergitada samas tempos, mis varem,” ütles Kattai ERR-ile.
Meenutame lisaks, et kõik inimesed ei teeni keskmist palka. Kui keskmine palk tõuseb sel aastal umbes 10 protsendi võrra, siis osad inimesed pole palgatõusu näinudki. Lisaks tabab aasta alguses kõiki Eesti tarbijaid Kaja Kallase ja Reformierakonna läbisurutud käibemaksutõus.
Ainsaks lootusekiireks on tuleva aasta jaanuaris toimuv miinimumpalga ajalooliselt kiireim tõus 95 euro võrra 820 euroni. See aga pole küll Kaja Kallase saavutus, vaid miinimumpalga kergitamist koalitsioonis osalemise tingimuseks seadnud sotside teene.