Euroopa Komisjon kaebas Eesti kohtusse, sest me pole siiamaale suutnud konkurentsiametit tugevdada
Euroopa Komisjon otsustas läinud nädalal kaevata Eesti Euroopa Liidu Kohtusse, kuna Eesti ei ole oma õigusesse üle võtnud konkurentsivõrgustiku ehk nn ECN+ direktiivi, teatas komisjoni pressiteenistus. Kohtumenetlus võib päädida Eestile trahvi määramisega. Olukord on seda kummalisem, sest konkurentsiameti juhi sõnul on vastav seaduseelnõu ammu valmis, kuid poliitikutel polnud huvi selle vastu võtmiseks.
Kohtumenetlus pole põhjuseta: liikmesriigid pidi ECN+ direktiivi üle võtma juba 2021. aasta veebruariks. Sealjuures Eesti on ainus liikmesriik, mis pole direktiivi üle võtnud ega parlamenti menetluseks saatnud. Konkurentsiameti juhti Pärn-Lee kommenteeris olukorda ERR-ile nõnda: “Mul on sellele raske vastust anda, sest eelnõu on valmis olnud juba mitu aastat. Küllap ei ole olnud siis poliitilist tahet.“
Miks on tugev konkurentsiamet hea tarbijale?
Lugeja võib arvata, et tegemist on järjekordse Brüsseli bürokraatide nõudmisega, millest tavainimestele pole mingit kasu. Sel juhul aga lugeja eksiks.
Nimelt kohustab ECN+ direktiiv liikmesriike tugevdama oma konkurentsiameteid, näiteks lubades neil trahvida märksa suuremate summadega konkurentsireegleid rikkuvaid ettevõtteid. Samuti kohustab direktiiv parandama eri liikmesriikide konkurentsiametite vahelist koostööd: tarbijate huve kahjustavad monopolid tegutsevad juba ammu paljudes valdkondades rahvusvaheliste ettevõtetena.
Samuti lihtsustaks direktiivi ülevõtmiseks mõeldud eelnõu uurimiste kõigus dokumentatsiooni sissenõudmiseks. Sest kuidas muidu saab tuvastada, ega ometi mõned ettevõtted või kaupluste ketid loonud vahepeal hindu kõrgel hoidva kartelli, kui mitte ettevõtete dokumentide uurimise käigus.
Edukas välismaa kogemus
Tugevast konkurentsiametist on tarbijatele kasu, sest pikas plaanis aitab parem järelevalve hinnatõusu ohjeldada. Nii on UK Konkurentsi- ja Turuamet hakanud uurima, ega toidukaupluste ketid ja tanklad riku konkurentsireegleid toidu ja kütuse hindade määramisel. Samuti on Läti konkurentsiamet algatanud uurimise toiduhindade kujundamise kohta kauplustes. Uuringu tulemusi avaldatakse aasta lõpuks. Soome konkurentsiamet on aga hakanud uurima elektrihindade kujundamist.
Kuid tugev konkurentsiamet saab mitte ainult uurida asju, vaid ka karistada seaduserikkujaid. Nii vahistas aprillis Taani politsei kaheksa inimest ebaseaduslike turumanipulatsioonide eest elektriturul.
Pall on reformierakondlasest justiitsministri kätes
Poleks ju paha, kui ka Eesti konkurentsiamet saaks Taani kolleegide moodi rohkem konkurentsireeglite rikkumise juhtumeid avastada!
Kuigi konkurentsiametit tugevdavat seaduseelnõu pole aastaid menetletud, siis on lootust, et asjad hakkavad nüüd trahvi ähvardusel liikuma. Pall aga on Reformierakonna liikmest justiitsministri Kalle Laaneti kätes, kes peaks seaduseelnõu valitsusele ja seejärel Riigikogule esitama juba sel sügisel.
Aeg näitab, kas traditsiooniliselt ettevõtjate huve esindanud erakond otsustab asuda hoopis tarbijate poolele või venitamine seaduseelnõu menetlemisega jätkub.