Euroopa Komisjon algatas Eesti riigi suhtes rikkumismenetluse, mis puudutab elupaikade direktiivi ja keskkonnamõjude hindamise direktiivi mittenõuetekohast ülevõtmist ja kohaldamist Natura aladel. 16. septembril kiitis Kaja Kallase valitsus heaks Eesti vastuse, millega on terve suve venitatud. „Seal osa etteheidetega nõustusime, osaga ei nõustunud ehk mööname, et on puudujääke selle direktiivi praktilises rakendamises ja on vaja teha seadustesse muudatusi, mida keskkonnaministeerium praegu ka ette valmistab,“ ütles peaminister sama päeva pressikonverentsil.
Niisiis veeretatakse kuuma kartulit nimega „Elupaikade hävitamise trahv“ edasi. Keskkonnaministeerium plaanib küll täpsustada regulatsioone, millega tekib võimalus eraldiseisvaks Natura hindamiseks, ja looduskaitseseadusesse lisatakse säte, mille alusel saab senisest paremini kaitsta väärtuslikke metsaelupaiku Natura 2000 aladel.
Kuni regulatsioonide ja direktiivide pingpong üle tavakodanike peade edasi käib, ei piira aga suurt miski edasist üle- ja lageraiet meie metsades, ka kaitsealadel. Praeguseks on ligi 20 aastaga Eestis hävitatud 15 000 hektari jagu Natura 2000 võrgustikku kuuluvat metsa. Seejuures on neli viiendikku kaitsealusest metsast kadunud just viimase viie aastaga, kui võimul on olnud Keskerakond; keskkonnaministri portfell oli 2016–2019 IRLi käes, 2019–2021. a jaanuarini EKRE käes.
Praeguseks on ligi 20 aastaga Eestis hävitatud 15 000 hektari jagu Natura 2000 võrgustikku kuuluvat metsa.
Natura-trahvi ei pea seejuures aga maksma kinni rikkumisi toime panna lasknud ministeerium või endine või praegune valitsus, vaid peavad seda tegema Eesti inimesed. Ja mitu korda: lisaks trahvile oleme juba maksmas kehvema elukeskkonna kujul, maksame edaspidi CO2 kvooti – elektri hinnatõusu kujul.
Siinkohal tasub meenutada, et Eesti keskkonnaminister on praegu Tõnis Mölder (KE), kes aasta eest seisis riigikogus suurte ravimifirmade huvide eest, hirmutades rahvast, kuidas suurärimeeste magusat apteegiäri piirates pannakse kõik apteegid päevapealt kinni. Lõpuks sai apteegireform siiski teoks ja apteegid toimuvad siiani. Aeg on ka looduskaitses vaadata suurfirmade huvidest kaugemale.