Euroopa töötajad nõuavad õigust ja õiglust

Sarnaselt Eestiga kannatavad ka teiste Euroopa riikide tavainimesed kõrge inflatsiooni ja stagneeruvate sissetulekute küüsis. Kuid erinevalt Eestist on teiste maade inimesed valmis oma õiguste eest ka streikima.

Näiteks Prantsusmaal püüab President Macron tõsta pensioniiga. Muide kuulub tema samasse üle-euroopalisse parteisse nagu Reformierakond ja Keskerakond. Praegu saavad Prantsuse eakad minna pensionile 62-aastastena, Macroni meelest peaks see vanus olema vähemalt 64 eluaastat.

Macroni ainus probleem on see, et prantslased pole tema ideega päri. Nii jõudis 19. jaanuaril tänavale üle miljoni inimese eri elualadelt, peatus rongi- ja bussiliiklus ning jäid kinni paljud koolid. Proteste korraldasid ja juhtisid ametiühingud.

Olgu, Prantsuse rahvas on kuulus oma pahameele poolest kehvade valitsejate vastu – mõned valitsejad kaotasid rahva raevu pärast isegi oma pead. Aga Prantsusmaa pole ainus riik, kus ametiühingud võitlevad oma töötajate õiguste eest.

Nii nõuavad arstid, õed, rongijuhid, õpetajad ja paljud teised endale valitsuse ja ettevõtete pakutavast kõrgemat palgatõusu Suurbritannias.

Pole üllatav, miks. Kui Eestis õnnestus sotsiaaldemokraatidel sel sügisel valitsuses välja kaubelda praegust pea 20%-st inflatsiooni katvaid või ületavaid palgatõuse õpetajatele, päästjatele, politseinikele ja kultuuritöötajatele, siis nende Briti kolleegidel vedas vähem: mõnedele pakutakse ainult 2%, mõnedele 5% palgatõusu, samas kui inflatsioon ületab 10%.

Seetõttu peab Suurbritannias rongi või bussiga liikudes alati meeles pidada, ega tänane päev ole streigipäev, kui rong või buss ei pruugi kohale jõuda.

Taani valitsus aga soovib ära võtta ühe riigipüha ning panna inimesi sel päeval töötama. Taani ametiühingud kogusid selle algatuse vastu üle poole miljoni allkirja – ja see on riigis, kus elab kõigest veidi rohkem kui viis miljonit inimest!

Millal Eestis saavad töötajad loota paremale palgatõusule? Kõik sõltub ajast, kui kiiresti palgatõusu näha soovitakse. Kiiret leevendust pakub see, kui valimistel eelistada miinimumpalga tõstmist toetavaid erakondi. Pikas plaanis tagab püsiva palgatõusu ainult ametiühinguga liitumine ning vajadusel töökaaslastega koos streikimine!